Juhendid
“Kutsestandardi koostamise ja vormistamise juhend” on mõeldud kutsestandardite metoodilise ja kontseptuaalse ühtsuse tagamiseks.
Juhendmaterjal “Üldised kompetentsid. Kvalifikatsiooniga seonduvad terminid” on mõeldud kõigile kutsestandardi koostajatele abivahendiks ning välja töötatavate kutsestandardite metoodilise ja kontseptuaalse ühtsuse tagamiseks, tugimaterjaliks tasemeõppe ja täienduskoolituse õppekava koostajatele ning karjäärinõustajatele.
Juhend “IKT-kompetentside kirjeldamine kutsestandardites” on mõeldud kõigile kutsestandardi koostajatele abimaterjaliks IKT-kompetentside kirjeldamisel mitte-IKT valdkondade kutsestandardites ning välja töötatavate kutsestandardite metoodilise ja kontseptuaalse ühtsuse tagamiseks, samuti tugimaterjaliks tasemeõppe ja täiendkoolituste õppekava koostajatele.
Juhend kutse andmise kajastamiseks kutse andja veebilehel:
- Taotletavad kutsed ja kutsestandardid
- Kutse taotlemise eeltingimused vastavalt kutsestandardile ja/või kutse andmise korrale
- Kutse taotlemiseks esitatavad dokumendid
- Kutse taotlemise avaldus jm vajalikud vormid
- Kutse taotlemise voorude ja kutseeksamite ajad ning dokumentide esitamise tähtajad
- Kutse taotlemise tasu
- Kutse andmise kord
- Hindamisjuhendid jm hindamismaterjalid (näiteks hindamisstandard, eksami näidisülesanded)
- Kutsekomisjoni koosseis
- Kutse andja kontakt nõustamise ja lisainfo saamiseks
- Kutse andjate register: link konkreetsele kutse andjale, näiteks Autokutseõppe Liit
Käsiraamatud
- Käsiraamat “Isiksuseomadused ja nende kasutamine kutsesobivuse määramisel” on mõeldud kõigile kutsestandardi koostajatele määramaks isiksuseomaduste kasutamisvõimalusi kutsesobivuse hindamisel.
Eesti kutsesüsteemi kvaliteedi käsiraamat kirjeldab põhimõtteid, millest lähtuvalt toimivad kõik kutsesüsteemi protsessid.
- Kutse andmisega seotud dokumentide säilitamise kord on abiks kutse andjale kutse andmise käigus tekkivate dokumentide haldamisel, säilitamisel ja hävitamisel.
- Käsiraamat “Kompetentsuspõhine hindamine kutse andmisel“
VÕTA kutse andmisel annab ülevaate varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisest kutse andmisel.
- DigiCompi digipädevuste enesehindamise skaalat kasutatakse kutsestandardite lisana IKT baasoskuste kirjeldamiseks ja tasemete määratlemiseks.
Õppematerjalid
Videoformaadis õppematerjalid kutsesüsteemi ja kutse andmise ning oskuste hindamise kohta
ESF programmi “Kutsesüsteemi reform” OsKus üheks tulemusnäitajaks on OsKus sihtgruppidele mõeldud erineva pikkusega video- ja digimaterjalide arv.
OsKus sihtgrupid on kõik tänase kutsesüsteemi ja OSKA sihtgrupid, sh tänased kutseoskuste hindajad – kutse andjad. Kutse andja õigused on 01.01.2023 seisuga saanud 107 erinevat kutse- ja erialaliitu. Taotlejate kutsoskusi hindavad valdkonna spetsialistid (tööandjate ja koolitajate esindajad). Hindamisega seotud administratiivne võimekus on aga ebaühtlane. Hindamise kvaliteeti toetatakse hindajate koolitamise ning õppe- ja juhendmaterjalide väljatöötamisega.
Eeltoodud põhjustel alustati digitaalsete õppematerjalide väljatöötamist tänaste oskuste hindajatele ehk kutseoskuste hindajatele mõeldud videotega.
Videoloengutes antakse ülevaade olulisimast, mida tasub teada kutse andmise korra, kutse andjate õiguste, kutsetunnistuste taotlemise ning vaidemenetluste kohta.
- Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma räägib videoloengus, mis on kutsesüsteem ning kes on selle osapooled.
- Kutsesüsteemi kvaliteedijuht Agne Lepikson selgitab, kuidas kutse andja õigusi taotleda ja mida seda tehes silmas pidada.
- Kutsesüsteemi suunajuht Maris Saarsalu selgitab kutse andmise protsessi juriidilisi nüansse ja kutse andmise korraldamist, samuti tutvustab ta vaidemenetlusega seonduvat.
Videoloengute valmimist on kaasrahastanud Euroopa Liit.
