Skip to content
Home » Kutsesüsteemi aluspõhimõtete ja õigusraamistiku uuendamine

Kutsesüsteemi aluspõhimõtete ja õigusraamistiku uuendamine


Kutsestandard jääb alles kui tugevalt formaliseeritud kompetentsuse mudel. Mitteformaalne ametikirjeldus annab ülevaate vajalikest teadmistest ja oskustest, töökeskkonnast, töövahenditest, palgast, karjääri- ja koolitusvõimalustest jm. Ametkirjelduse baasil on vajadusel võimalik luua õppekavade aluseks oskus/kompetentsiprofiile, kus on määratletud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKRi) tase ja vajadusel minimaalne õppemaht.

Muudatuste käigus on kavas ühendada ka kutsesüsteemi ja OSKA senine juhtimismudel.

Kutsesüsteemi uuendusi viivad läbi Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Kutsekoda. HTM töötab välja õiguslikku raamistikku ning Kutsekoda arendab praktilisi rakendusi, sh töötab välja oskuste ja ametite infosüsteemi.


Kutsesüsteemi rakendumise uuring

Uuringu „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“ eesmärk oli välja selgitada, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused ja valmisolek kutsesüsteemi reformiks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks, samuti saada ülevaade plaanitud uuenduste võimalikest kitsaskohtadest ja rakendumise riskidest.

Uuring valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning selle viis läbi uuringufirma LevelLab OÜ.


Kaasamisseminarid

Kutsesüsteemi uuenduste ettevalmistuseks toimusid Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kutsekoja koostöös alates novembrist 2023 kuni märtsini 2024 neli kaasamisseminari. Seminaridel osales ca 250 õppeasutuste, tööandjate organisatsioonide, kutsenõukogude ja kutse andjate esindajat. Kutsesüsteemiga seotud osaliste ja ekspertide kaasamine aitab mõtestada kutsesüsteemi ees seisvaid väljakutseid ning kaaluda võimalikke uusi lahendusi.

Kaasamisseminaridel arutati kutsesüsteemi paindlikkumaks muutmiseks lisaks kutsestandarditele ameti- ja oskusprofiilide loomist ning nende erinevaid kasutusvõimalusi.

  • Üldistatud kirjeldus, mis toetab inimeste õpi- ja karjäärivalikuid.
  • Kokku lepitud töömaailmas vajalike oskuste komplekt teatud valdkonnas töötamiseks.
  • Nii tasemeõppe kui ka täienduskoolituse õppekava koostamise aluseks, sisaldab soovituslikku õppe mahtu ning kvalifikatsiooniraamistiku taset.
  • Ühtlustab õpetatavad oskused eri õppeasutustes.
  • Reguleeritud kutsete puhul vastavushindamise aluseks. Reguleeritud kutse tähendab, et riiklikult on kehtestatud teatud nõuded isiku kvalifikatsioonile antud valdkonnas töötamiseks.
  • Toimub kutse taotlemine ning isikule väljastatakse kutsetunnistus.

Erineva formaalsusastmega profiilide puhul saab hindamist läbi viia erineval kujul. Kutse taotlemisel antakse kutse töömaailma konkursiga valitud kutse andja poolt. Kutsetunnistust saab taotleda ühtse e-värava kaudu. Kaasamisseminaridel osalenute tagasiside kinnitab, et töömaailma esindajate kaasamine hindamisse on oluline ka tasemeõppes. Oskusprofiilile või kutsestandardile vastava õppe puhul akrediteeritud/kvaliteedihindamise läbinud õppeasutuses saab tulevikus töömaailma hindajaid kaasata eri viisidel kas õppe käigus või lõpuhindamises. Ameti- ja oskusprofiilides kirjeldatud oskused saavad olla enesehindamise aluseks, aidates isikul määratleda enda olemasolevaid oskusi, täienduskoolituse vajadust ning valmistuda ka kutse taotlemiseks.

Kutsesüsteemi ning OSKA tööjõu oskuste prognoosisüsteemi lähendamise ja erinevate nõukogude liikmete töö dubleerimise vähendamise eesmärgil arutati ka kutsenõukogude ning OSKA eksperdikogude ühendamist üheks koguks. Vaadati üle loodavate kogude rollid ning võimalikud tööprotsessid. Kogude ümber tegemise ja ühendamise eesmärk on võimalikult sisukalt kasutada küttesüsteemi kaasatud ekspertide aega ja panust.

Kaasamisseminaride esitlused

Kutseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus on ettevalmistamisel HTMis.


Vaata ja loe lisaks

Skip to content