Ida-Soome Ülikooli matemaatika õppejõud viisid läbi julge muudatuse ning võtsid eksami asemel kasutusele üliõpilaste enesereflektsiooni – tudengid ise analüüsivad oma edusamme ning panevad endale kursuse lõpus hinde. Tulemused näitavad, et meetod soodustab õppimist, ent seda saab rakendada vaid juhul, kui ka enesehindamist on tudengitele õpetatud.
Loe edasi »Õiged hindamismeetodid motiveerivad õppima enda jaoksBurning Glass Instituudi uuringud näitavad, et keskmiselt on oskusnõuded eri ametialadel viie aasta jooksul muutunud 37%. Tehisintellekti arenedes teisenevad need veelgi, ent paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused (ingl human skills) need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Loe edasi »Töökohtadel vajaminevad oskused uuenevad varasemast kiireminiKutsekoja rahvusvahelisel konverentsil võtsid tippspetsialistid Eestist ja mujalt elukestva õppe võtmes luubi alla oskused ja nende väärtuse tööturul, oskuste tugisüsteemid ning oskuste hindamise, aga ka tehisintellekti mõju oskustele. Selgeks sai, et arengud tööturul on inimesekeskse majanduse suunas ning enesehindamisel on õppimises suur roll.
Loe edasi »Tööturg liigub inimesekeskse majanduse suunas, mille keskmes on õppimine enesehindamise toel
Oma karjääritee alguses või ristteel seisja on sageli nii segaduses, et ei tea õieti sedagi, kelleks ta saada soovib. Töömaailma kiirelt muutuvate ootustega arvestamine keerab ülesande keerukusele veel ühe vindi peale. Selles segaduses paremaks orienteerumiseks tuleb appi Oskuste Kompass, kuhu on koondatud info oskuste, ametite ja tööturu nõudmiste kohta.
Adekvaatse enesehindamise eelduseks on õpitavate oskuste õppijale nähtavaks muutmine, kinnitab Johanna Rämö, Ida-Soome Ülikooli matemaatikalektori kogemus. Ida-Soome Ülikoolis on õppijakesksete õpetamismeetodite kõrval kasutusele võetud ka enesehindamise mudel ning senine kogemus… Loe edasi »Enesehindamine parandab õppimise kvaliteeti
Ettevõtte edu sõltub paljuski tema töötajate võimekusest, mis tähendab, et eelis on neil, kes suudavad palgata parimad talendid. See on üks põhjustest, miks töömaailm on liikunud oskuspõhise värbamise suunas, ütleb Matt Sigelman, The Burning Glass Institute’i president.
Loe edasi »Oskuspõhine värbamine toob talendid päevavalgeleOskusi, mida tänane tööandja oma ettevõttesse vajab, ei saa alati kokku võtta mõne teada-tuntud ametinimetuse alla. Teisalt on inimestel kompetentse, mida diplomiga tõendada ei saa. Oskuste võtmes rääkimine aitab õiged inimesed, töökohad ja õppimisvõimalused kokku viia. Ühise keele oskustest kõnelemiseks annab Oskuste Kompass.
Loe edasi »Oskuspõhine lähenemine loob silla üle oskuste lõheElukestev õpe ei tohiks tähendada lihtsalt „oskuste kogumist“, vaid see peab olema mõtestatud ja teadlikult juhitud protsess, kus olulisel kohal on ka oskuste kvaliteetne hindamine.
Loe edasi »Oskustest tuleb ehitada toimiv tervik
Kutsenõukogu esimeeste kogu tööseminaril räägiti kutsesüsteemi reformi hetkeseisust ning arutleti kompetentsiprofiilide ja oskuste hindamise teemal.
Loe edasi »Kutsenõukogude esimehed arutlesid kutsesüsteemi reformi üle
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kutsekoja koostöös läbi viidud kaasamisseminaridel osalesid enam kui 150 partnerorganisatsiooni esindajad, et anda oma panus kutsesüsteemi arendamisse, kirjutab Haridus- ja Teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna peaekspert Sigrid Ester Tani.
Loe edasi »Kaasamisseminaridel koguti mõtteid kutsesüsteemi edasisteks arendusteks
