Kõrge kasvupotentsiaaliga tegevusaladel ettevõtlussektoris on vaja kasvatada doktorikraadiga teadmustöötajate arvu ning ettevõtete juhtide võimekust innovatsioonikultuuri kujundamisel, leiti Teadus- ja Arendusnõukogus OSKA uuringule tuginedes.
Eesti ettevõtetes töötab u 3200 inimest, kes vähemalt 10% ulatuses oma tööajast tegelevad teadus- ja arendustegevusega ehk loova süstemaatilise tööga, mille eesmärk on uute teadmiste saamine. Reeglina on need eri ametialade kõrgharidusega spetsialistid, kes tegelevad uurimis- ja eksperimentaalarendustegevustega oma põhitöö kõrvalt. Neist 60% on bakalaureuse kraadiga või rakendusliku kõrgharidusega, doktorikraad on üksnes 8%-l, selgub OSKA uuringust „Ettevõtlussektori uurimis- ja arendustöötajate tööjõu- ja oskuste vajadus“.
OSKA uuringu raames intervjueeritud ekspertide sõnul on kõrghariduse esimese astme ettevalmistus kombinatsioonis arvestatava valdkondliku töökogemusega uurimismeeskonna liikmena töötamiseks üldjuhul piisav, ent uurimis- ja ekspertimentaalarendusprotsessis erinevate juhtrollide täitmiseks on doktoritasemel ettevalmistus kriitilise tähtsusega, rääkisid uuringu koostajad, uuringujuht Urve Mets ja analüütik Anneli Leemet Vabariigi Valitsust nõustavale Teadus- ja Arendusnõukogule OSKA uuringut tutvustades.
Anneli Leemet tõi välja, et teadmusmahukuse ja tootlikkuse vahel seosemustreid otsides paistab Eesti ja innovatsiooniliidrite (Rootsi, Soome, Holland, Taani, Belgia, Šveits) võrdluses kõige teravamalt silma meie töötleva tööstuse mahajäämus. Tööstusel tervikuna on oluline mõju SKP-le ja riigi majanduskasvule.
Urve Metsa sõnul võib üks põhjus, miks meil on tootlikkus lisandväärtuse alusel märkimisväärselt madalam kui innovatsiooniliidritel, olla süvenev inseneride puudus tööstussektoris.
Innovatsiooniliidrite kogemust arvestades võib eeldada, et ka Eestis aitaks teadmusmahukuse kasvatamine pikemas perspektiivis suurendada lisandväärtust ja seeläbi tootlikkust sellistes valdkondades nagu näiteks elektroonikatööstus, transpordivahendite tootmine, keemia- ja farmaatsiatööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad.
Teadmiste ja oskuste taset tuleb tõsta
OSKA ettepanek on olukorra parandamiseks pakkuda senisest enam eksperimentaalarenduse juhtimise täiendusõpet, arvestada doktoriõppe kohtade planeerimisel doktorikraadiga spetsialistide (sh tööstusdoktorantuuri läbinute) vajadusega kõrge kasvupotentsiaaliga tegevusaladel ning toetada ettevõtteid arendustegevuses kuni valmistooteni jõudmise ja kommertsialiseerimiseni.
Teadus- ja Arendusnõukogu hinnangul annab OSKA uuring väga hea ülevaate ning vajaliku sisendi meie ettevõtete uurimis- ja arendusvõimekuse kasvatamiseks. Nõukogu otsusel tuleb töötada välja lahendused magistri- ja doktoriõppe lõpetajate arvu suurendamiseks kõrge kasvupotentsiaaliga valdkondades, töötada välja innovatsioonistiimulite koostoimeline tervikpakett ettevõtjate valmisoleku parandamiseks suurema lisandväärtusega toodete poole liikumiseks ning leida lahendused ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevust puudutavate andmete ja statistika kvaliteedi tagamiseks.
OSKA esitlus Teadus- ja Arendusnõukogule.
OSKA uuringuga saab tutvuda SIIN.