Kutsestandardite kõrvale tulevad oskusprofiilid

Kui praegu on kutsestandard see, millele töö- ja koolitusturul vastutuse piiride või hindamisaluste kehtestamisel toetuda, siis tulevikus on veel üks abivahend: kutsete süsteemi kõrvale arendab Kutsekoda oskuspõhise lähenemise, mis võimaldab ameteid, õppekavasid, aga ka indiviide kirjeldada oskusprofiilide kaudu.

Küsimustele vastab Kutsekoja välisprojektide spetsialist Heli Oruaas.

Kui palju on viimastel aastatel esitatud Kutsekojale ettepanekuid uute kutsestandardite loomiseks ja kui palju neist on töösse võetud?

Viimasel viiel aastal on esitatud taotlus 35 kutsestandardi loomiseks. Keskmiselt esitatakse aastas taotlus 10 uue kutse kutsestandardi loomiseks, neist töösse võetakse kutsenõukogu otsuse alusel 6-7 ettepanekut. Kutsestandardi töösse võtmise eelduseks on selle olulisus tööturul – kas kutsealal on palju töötajaid, nt on tekkinud e-kaubanduse spetsialisti töö, mida 10 aastat tagasi peaaegu olemaski ei olnud; või kutsealal võib olla väga vähe töötajaid, kuid see on Eesti majandusele väga oluline, nt keskkonnatehnik – kogu meie vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toimimine on nende õlgadel. Kutsestandardite uuendamine toimub pidevalt, näiteks 2021. aastal uuendati 135 kutsestandardit.

Kui Kutsekoja poole pöördutakse sooviga koostada uus kutsestandard, siis millega seda sagedamini põhjendatakse?

Reeglina soovitakse kas valdkonna tööturgu või kitsamalt valdkonna koolitusturgu korrastada. Ehk et kui näiteks riigihangetega otsitakse konkreetsete oskustega spetsliste, siis saab hankija kutsetunnistuse näol kindluse, et pakkuja spetsialistil on need oskused olemas. Või on valdkonna koolitusturg küllastunud erinevatest koolkondadest, kes võiksid vähemalt miinimumnõuetes kokku leppida, milles see kutse või eriala seisneb.

Ettepanekut ei võeta töösse, kui soovitud tegevus on väga kitsas – nt töökeskkonna volinik, mis reeglina on asutuses (tugi)töötjate lisaülesanne ja igapäevastes tööülesannetes ei väljendu. Ettepanekut ei võeta ka töösse, kui tegemist on kildkondliku huviga – nt kõik erisuguste koolitajate ja nõustajate eritüübid. Kutsesüsteemis on juba (täiskasvanute) koolitaja kompetents mitmel kutsetasemel kirjeldatud ning mitu valdkondlikku kutsestandardit juba sisaldavad nõustamise kompetentsi, nt põllumajanduse konsulendid või karjäärispetsilistid.

Kas kutsestandardi uuendamise protsess on sama keerukas kui uue standardi loomine?

Uuendamise protsess võib, kuid reeglina ei ole sama keeruline. Keeruliseks läheb siis, kui soovitakse mitu kutset liita või hoopis üks kutsestandard mitmeks lahutada. Samas on ka kutsestandardite koostajad targemaks saanud ning esitavad kutsestandardile kõrgemaid nõuded – nii näiteks kirjutasid maastikuehitajad uuendamise käigus suuresti kutsestandardi ringi, et selle alusel selgemini ja lihtsamini õpet ning hindamist korraldada.

Kas võib öelda, et kutsestandardid aitavad valdkonna sees korda või selgust luua?

Jah, kindlasti aitavad. Nii on näiteks peale mitmeid aastaid üsna selge rada sisse tallatud ehituse valdkonnas – mõlemale osapoolele, nii pakkujale kui ehitustööde tellijale hakkab selgeks saama, et on väga hea, kui kusagil (Kutseregistris või kutsetunnistusel) on kirjas, kus on iga spetsialisti tegevuse piirid, et ei tekiks valeootusi. Usaldus valdkonna kutse andjate vastu on suur.

Kutsestandardite tähtsus kasvab reguleeritud valdkondades. Need on valdkonnad, kus kaalul on inimeste elu, tervis ja ohutus (nagu ehitus, elekter, turvalisus). Samuti inimese heaollu panustavatel tegevusaladel nagu sport – on oluline usaldada treenerit, kelle hoolde oma lapse või iseennast usaldad. Ja hea on teada, et on olemas järelevalvemehhanismid, kui miski ei tundu õige.

Kutsetunnistus on vajalik ka hangetel (näiteks töötukassa koolituspartneri hankel) osalemiseks.

Kas Eesti kutsetunnistus annab välismaale tööle minnes ka mingi eelise? Kuidas Eestis omandatud kutse taseme ja sisu võrdlemine teiste riikide süsteemiga käib?

Eesti kutsetunnistus välismaal otseselt eelist ei anna, kandideeritakse kõigi kohalike ja teiste riikide kodanikega võrdsetel alustel. Küll aga on kasuks, et kõigil Eesti kutsetunnistustel on Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tase – need riigid, kes on süsteemiga ühinenud, saavad sellest ka aru. Kvalifikatsiooni selgitamisele aitab kaasa ka kutsetunnistuse lisa, kus on inglise keeles kirjas, mida antud kutsetunnistuse omanik teab ja teha oskab, mõnel juhul ka, mida teha tohib (piirangud).

Kvalifikatsiooniraamistikud
European Qualifications Framework (EQF) ehk Euroopa Kvalifikatsiooniraamistik muudab eri 
riikide ja süsteemide kvalifikatsioonid arusaadavamaks ja võrreldavaks.

Nii Eesti (EKR) kui Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on kaheksa tasemega. EKRi üldised 
tasemekirjeldused on Euroopa raamistiku tasemekirjeldustega identsed, mistõttu on 
Eesti kvalifikatsioonitunnistusele märgitud EKRi ja EQFi tasemenumber alati samad.

Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku kaheksa taseme kirjeldus
Eesti kvalifikatsiooniraamistik

Kutsesüsteemil seisab ees reform – mis muutub, kas kutsestandardid jäävad?

Kava kohaselt peaks hiljemalt aastaks 2029 toimima kutsete süsteemi kõrval ka oskuspõhine lähenemine, mis väärtustab ameti või kutse kõrval ka omandatud või soovitud oskusi.

Oskuspõhine lähenemine tähendab eelkõige seda, et loome süstematiseerimise aluse ka oskustele. See annab spetsiifilisema võimaluse ameteid kirjeldada. Näiteks saab aedniku kutse puhul välja tuua, kas ja kui palju on tal vaja suhtlemisoskust, ajajuhtimise oskust, digipädevusi ja analüüsi oskust. Seejärel saab määratleda, kui palju on aedniku töös vaja aianduse valdkonnale iseloomulikke oskusi ning ainult aednikule iseomaseid oskusi, mis teda nt arboristist eristavad.

Oskuste kogumite ehk oskuste profiilide koostamine saab tulevikus olema erineva „kõvadusega“ – igaüks ise võib enda oskusprofiili kokku panna.

Kutsestandardeid luuakse ka edaspidi, aga eelkõige jäävad need reguleeritud kutsete kirjeldamiseks.

Õppekavade aluseks olevate oskusprofiilide koostamine eeldab jätkuvalt kokkulepet tööturu osapoolte vahel. Kindlasti muutub tulevikus kutsestandardite ja oskusprofiilide loomise ja kinnitamise protseduur paindlikumaks ja loodetavasti kõikidele kasutajatele mugavamaks.

Kas on juba mõeldud ka sellele, kuidas suhestub oskuste süsteem Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga?

Euroopa Kvalifikatsiooniraamistik jääb ka uue süsteemi selgrooks. Kvalifikatsiooniraamistiku taset ei määrata igale kirjeldatud oskusele, kuid oskuste kogum (oskusprofiil), mille alusel korraldatakse vastavushindamist (nt kutsekooli lõpueksam, kutseeksam, kursuse lõpuhindamine) ning väljastatakse vastav tunnistus, saab kvalifikatsiooniraamistiku taseme.

Mis on oskuspõhisus?
•	Oskuspõhine lähenemine väärtustab ameti või kutse kõrval ka töötaja või õppija omandatud või soovitud oskusi.
•	Oskuspõhise värbamise puhul on inimese formaalse kvalifikatsiooni kõrval oluline ka reaalne sooritus.
•	Oskuspõhine õpe loob lisaks teadmiste omandamisele tingimused ka 
arvestatavaks praktiliseks kogemuseks ning oskuspõhiseks hindamiseks.

Allikas: Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuhi Ave Ungro ettekanne 
Kutsetunnistused paigutuvad Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemetele üldjoontes vastavalt positsioonile tööl.
Teise kuni viienda taseme moodustavad oskustöötajad, käsitöölised, seadme- ja masinoperaatorid. Viienda ja kuuenda taseme saavutavad keskastmejuhid ja spetsialistid.
Kolm kõrgeimat taset kuuluvad juhtidele, tippjuhtidele ja tippspetsialistidele. Iga kutse EKRi tase määratakse kutsestandardi koostamise käigus, võrreldes nõutud teadmiste, oskuste ja iseseisvuse-vastutuse taset üldiste tasemekirjeldustega. 

Loe lisaks:

Otsi kutsestandardit Kutsekoja lehelt

Kutsesüsteem on uuenduste lävel

Infotund “Tulevikusuundumused kutsesüsteemis. Europassi digiarendused”