Korduma kippuvad küsimused:

 

1) Lõpetasin 1987 aastal * kutsekooli. Miks minu kutsetunnistust ei ole kutseregistris?

Kutsekooli lõputunnistus näitab ainult õppekava läbimist, mitte kutse omandamist. Kutsetunnistus on vastava eriala spetsialistide antud tunnustus kutseoskuste ja nende kvaliteedi kohta ning näeb välja selline: http://kutsekoda.ee/et/kutsesysteem/tunnistusesaamine/blanketinaidis ning neid väljastatakse alates 1998. aastast, seega varasemaid kutseid ei ole kutseregistris. Samas, kui sellist tunnistust ei ole, et tähenda see, et ei võiks omandatud erialal töötada, kui mõne seadusandliku aktiga ei ole sätestatud teisiti (nt ehitusinsenerid, kinnisvara hindajad ja konsulendid). 

2) Minu koolilõputunnistusele on märgitud kutse ja olen ka kutseregistris, kust ma saan kutsetunnistuse?

Kui kutse on märgitud koolilõputunnistusele ja on olemas ka kutseregistri kanne, siis eraldi kutsetunnistust ei väljastata, koolilõputunnistus loetakse ühtlasi ka kutsetunnistuseks, kui valdkondlike õigusaktidega ei ole määratud teisiti. Näiteks ehitusinsenerid, kes võivad vastuava spetsialisti õigused andvat kutsetunnistust taotleda alles peale vähemalt kahe aastast töökogemust. 

3) Tahan minna välismaale tööle, kust ma saan inglise keelse kutsetunnistuse?

Inglise keelseid (või ükskõik millises võõrkeeles) kutsetunnistusi ei väljastata. Soovi korral võite lasta kutsetunnistuse vandetõlgil või notaril tõlkida ja ühtlasi kinnitada. Vandetõlkide ja notarite kontaktanded leiate justiitsministeeriumi koduleheküljelt: http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/notarid-ja-vandetolgid. Kui kinnitatud tõlget ei nõuta, piisab inglise keelsest kutsetunnistuse lisast: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistuselisad/list, mis selgitab, mida reeglina sellist kutsenimetust kandva tunnistuse omanik teab, suudab ja oskab. 

4) Kust ma saan kutsetunnistuse lisa ja palju see maksab?

Kutsetunnistuse lisa kehtib ainult koos kutsetunnistusega, eraldi esitatuna ei ole tal mingit väärtust. Kutsetunnistuse lisa saab ise alla laadida ja välja printida kutseregistrist: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistuselisad/list. Kutsetunnistuse lisa välja printimine on tasuta. 

5) Tahan tulla * kutse eksamile. Kuhu ma pean dokumendid esitama?

Kutse eksamiks vajalikud dokumendid ja andmed tuleb esitada vastava  kutse andjale: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/nimekiri. Kõigile kutse eksami korraldust ja tingimusi puudutavatele küsimustele vastab kutse andja. Kui te ei mäleta, kes oli teie kutse andja ning nime järgi ei oska oletada, siis otsige üles kutsestandard, mille alusel soovite kutset taotleda: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid avades kutsestandardi, ilmub paremale link „Kutse andjad“. 


6) Kuidas saab kool kutse andja õiguse?

Kutseseadus näeb ette võimaluse, et õppeasutuse (tasemeõppe) lõpetamisel antakse ka õppekavaga seonduv kutsekvalifikatsioon (kutse). Selleks peab õppekava vastama kutsestandardile ja olema riiklikult tunnustatud. Selle võimaluse rakendamiseks peab õppeasutus pöörduma vastava valdkonna kutsenõukogu poole, et saada kutse andja õigused.
Kudas kutse andja õigusi taotleda, saate lähemalt saate lugeda siit .

7) Mis asi on esmane kutse?

Kutsesüsteemis on seni läbivalt kasutatud mõisteid „esmane kutse“ või „esmakutse“. 2015. aasta 1. märtsist jõustunud kutseseaduse muudatustest tulenevalt tuleb neid mõisteid tõlgendada õppeasutuse lõpetamisel saadava kutsena.

8) Mis on OSKA?

OSKA on tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mis aitab mõista, milliste oskustega inimesi tööturul vajatakse lähema 10 aasta jooksul. OSKA analüüsi tulemusena on võimalik täpsemini kavandada õppemahtusid erialati ja õppetasemeti ning korrigeerida õppekavasid nii kutseõppes kui kõrgkoolis.

OSKA aitab haridusmaailmal aru saada milliste oskuste ja erialade õpetamisele on vaja rohkem tähelepanu pöörata. Inimestel on tänu OSKA analüüsile võimalik teha teadlikke haridus- ja karjäärivalikuid, et peale eriala omandamist ka sellele vastavat tööd leida. Karjäärinõustajad mõistavad paremini tööturul toimuvaid muutusi. Tööandjatel on lihtsam saada vajalike oskustega töötajaid. Kõik see kokku aitab kasvatada Eesti inimeste ja majanduse konkurentsivõimet.