Kutsestandardite uuendamisel pannakse enam rõhku tulevikuoskuste kirjeldamisele. See on väljakutse, mis algul kipub kohtama töörühma liikmete skeptilist vastuseisu, ent lõppeb enamasti tuliste aruteludega, kuhu on kaasatud ka tehisintellekt.
Kutsesüsteemil on olnud töörohke aasta – viieaastane tsükkel on tinginud vajaduse uuendada erakordselt suur hulk kutsestandardeid ning valida uued kutse andjad. Standardite uuendamisel on rõhk oskustel, sh üld- ja tulevikuoskustele. Teemat avab Kutsekoja kutsesüsteemi suunajuht ja koordinaator Maris Saarsalu.
Tänavune esimene poolaasta on olnud Kutsekoja kutsesüsteemi tiimile tihe – kas võib öelda, et lausa erakordselt?
Jah, võib ka nii väita, et erakordselt tihe, kuigi see avaldus juba eelmise aasta teisel poolaastal. Põhjus on lihtne – kutsestandardid kehtivad viis aastat ja kutse andja õigused antakse viieks aastaks. Sarnaselt töörohke aasta oli viis aastat tagasi.
Millised olulisemad numbrid ja märksõnad võiks poolaasta iseloomustamiseks välja tuua?
Esimesel poolaastal toimus 31 kutsenõukogu koosolekut, sh 14 kutsenõukogust kuuel oli kolm koosolekut; toimus 19 kutse andja konkurssi, sh tervishoius ja ehituses mõlemas 4; kinnitati 43 kutse andmise korra muudatused; kinnitati 18 sisuliselt uuendatud kutsestandardit ning pikendati 87 kutsestandardi kehtivust, kuna töörühmad vajasid uuendamiseks enam aega. Kinnitati ka 42 uut kutsestandardite töörühma, mis tähendab, et koordinaatoritele erakordselt töörohke aasta jätkub.
Kutsestandardite koostamisse on nüüd kaasatud uus osapool – Kutsekoja oskuste osakond. Milline roll neil on kutsestandardite koostamisel ning kuidas kutsesüsteemi senised osapooled uue liituja vastu on võtnud?
Oleme selgelt kokku leppinud ootused mõlemale poolele ja ka koostöövormi. Usun, et oskuste tiim on minuga nõus, kui ütlen, et toimetame täielikus harmoonias ning kasu on mõlemapoolne. Sel aastal uuendatud kutsestandarditest leiab oskuste tiimi poolt „tunnustatud“ üldoskused, mille sõnastamisel on aluseks võetud registris olevad oskused ja mida töörühmad sisuliselt valideerivad ja vajadusel kohandavad.
Töörühma töö tulemus liigub koordinaatorilt oskuste registri toimetajale ja on heaks sisendiks registri sõnastuste toimetamisel. Aeg-ajalt osaleb toimetaja töörühma koosolekutel, et saada aimu, millised on väljakutsed sobivate üldoskuste valimisel. Samuti aitab toimetaja sel juhul töörühmale oskuse sisu lahti mõtestada.
Kuidas toimub kutsestandarditesse oskuste sõnastamine, juhul kui tegemist ei ole praegusel hetkel töös vaja minevate erialaste oskustega, vaid tulevikuoskustega ja üldoskustega? Milline on tööprotsess ja kas konsensust on kerge saavutada?
Kuigi näiteks minu jaoks on tulevikuoskused põnev teema, näevad töörühma liikmed sageli alguses tulevikuoskuste sõnastamist tüütu ja mõttetu ülesandena. Peamised vastuargumendid on, et mis nüüd meie, kust me teame, mis toimub 10 aasta pärast. Siin on kahtlemata koordinaatoril keeruline roll saada töörühm avanema ja kaasa mõtlema, mingis mõttes ka realistlikult unistama. Samas, kui juba sõnastama asutakse, minnakse põlema ja tuliselt vaidlema.
Tavapäraselt kogub koordinaator sisendit töörühmale erinevatest uuringutest, sh OSKA uuringutest. Oleme töörühmadele nende ülesannet selgitanud toonud ka näiteid erinevatest, meie arvates hästi õnnestunud tulevikuoskustest.
Tulevikuoskuste teema juures ei saa jätta nimetamata ka õigete küsimuste küsimist tehisintellektile, mis suudab päris asjakohaselt tulevikku ennustada. Viimasel juhul on töörühma ülesanne ennustust valideerida.
Mida vastate, kui küsitakse, milline on kutsestandardite tulevik – millal neid hakkavad asendama oskusprofiilid?
Ilmselt ei saa vastata, et kutsestandardid on tulnud, et jääda. Kas ja mis täpselt muutub, on täna veel vara öelda. Täpsemalt saab vastata ehk selle aasta lõpus. Küll olen ma veendunud selles, et toimivat osa kutsesüsteemist ei visata ära ja mõned head vanad asjad võivad saada uue nime ning hakata ajakohastatuna toimima ka loodavas oskuste süsteemis.
Ja kui juba tulevikusuundumustest rääkida, siis kui kauaks veel on paberkandjal kutsetunnistusi?
Juba täna paljud kutse taotlejad loobuvad kutsetunnistusest paberkandjal. Paberkandjal kutsetunnistuse omamine ei ole kohustuslik ja kutse olemasolu tõendab kanne Kutseregistris.
Millised suuremad väljakutsed on kutsesüsteemi tiimi ees ootamas 2023. a teisel poolaastal?
Nagu esimese küsimuse juures ütlesin, siis kutsesüsteemi tihe töö jätkub ka teisel poolaastal. Lisandunud on uus väljakutse, mille parimat praktikat oleme täna välja töötamas. Vastavalt 2021. tehtud riigikohtu lahendile tuleb seni kutse andmise korras olevad kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja taastõendamisel viia kutsestandarditesse.