Töötaja IKT-alaste oskuste arendamiseks saab toetust taotleda töötukassalt

Digioskused on muutunud möödapääsmatuks kõikidel ametialadel, näitab OSKA uuring. Töötajate IKT-oskuste arendamisel on tööandjatele hea abivahend töötukassa koolitustoetus.

Tänavu avaldatud OSKA informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna uuring kaardistas ettevõtete IKT-oskuste vajaduse üle kõikide majandussektorite ja eluvaldkondade. Uuringust selgus, et kõikides valdkondades ja enamikul ametialadel suureneb vajadus tehnoloogiakompetentsiga inimeste järele.

Töötaja tasemele pelgalt baasdigioskusest ei piisa, vaja on ka sügavamaid erialaseid digioskusi. Ettevõtete ja asutuste juhi tasemel eeldatakse enam teadmisi innovaatiliste IKT-lahenduste rakendamise võimalustest oma valdkonnas, et olla tark IT-lahenduste tellija. Seetõttu peab juhtidel olema arusaam nii valdkonnaspetsiifilistest protsessidest ja vajadustest kui ka teadmine IKT kasutusvõimalustest.

Töötajate IKT-oskuste arendamisel on tööandjatele hea abivahend töötukassa koolitustoetus. Toetust saab küsida nii valmis koolituspakettide kui ka konkreetse ettevõtte vajadustest lähtuva koolitusprogrammi läbimiseks.

Koolitustoetuse eesmärk on töötaja kvalifikatsiooni tõstmine, et ametis olevate inimeste IKT-oskused vastaksid tööandja ootustele. Lisaks töötajate IKT-oskuste arendamisele on võimalik tööandjal taotleda koolitustoetust ka uute töötajate koolitamiseks, töötajate koolitamiseks muutuste olukorras ja töötajate eesti keele oskuse arendamiseks.

Toetuse saamise tingimused

Koolitustoetus on suunatud tööandjatele nii eraettevõtetes, kohalikes omavalitustes kui riigiasutustes. Taotlejaks saab olla ettevõte või organisatsioon, kes on viimase 36 kuu jooksul maksnud töötuskindlustusmakseid. Koolituse kestus peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta ühe aasta ühe koolitaja juures, sealjuures võib koolitus koosneda erinevatest moodulitest. Tegemist ei pea olema valmis koolituspaketiga ehk nn letikoolitusega, vaid toetatakse ka konkreetse ettevõtte vajadustest lähtuvat koolitusprogrammi (nn rätseplahendust). Samuti võib koolitustoetust kasutada IT-spetsialisti oskuste tõstmiseks.

Töötukassa toetab kuni 80% koolituse maksumusest ja mitte rohkem kui 2500 eurot ühe töötaja kohta ühe tööandja juures. Tööandja saab kasutada koolitustoetust kolme aasta jooksul. Koolitusele suunatud töötajaga peab olema sõlmitud tööleping.

Koolitaja ei pea olema töötukassa partner, kuid peab olema täienduskoolitusasutuse pidaja. Samas, kui turul keegi soovitud koolitust ei paku, siis toetatakse ka nt mitte täienduskoolitusasutuse pidajatest seadmete maaletoojaid (robotseadmed).

Koolitustoetuse näol on tegemist tähtajatu meetmega, st lõpptähtaega ei ole. Koolitustoetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus e-töötukassas.

Seni on IKT koolitustoetuse taotlejaid olnud kõikidest valdkondadest, enam ehk tööstusest, ehitusest ja kaubandusest. Tegemist on ülipopulaarse meetmega, mida ettevõtted kasutavad aktiivselt. Koolitustoetust töötajate IKT-alaste oskuste arendamiseks hakati maksma alates 01.01.2021 ja esimese aasta jooksul sai koolitustoetust 191 tööandjat 1047 töötaja koolitamiseks. Koolitustoetust on kasutatud erinevate majandustarkvarade ja 3D-tarkvara kasutusoskuste tõstmiseks, aga ka Microsoft 365 baasoskuste ja edasijõudnute koolitamiseks.

Töötukassa koolitustoetusest rääkis Äripäeva raadiosaates „Õppetund“ SA Kutsekoda OSKA uuringujuht Urve Mets.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium.