Tööandjad peavad kutseoskuste kõrval tähtsaks töötaja avatust, ettevõtlikkust, hoolivust, kokku lepete järgimist, muutuste ja pingetega toimetulekut.
Inimeste tööedu rajaneb nii kutse- kui ka käitumisoskustel. Konsultat sioonifirma SHL Grupi teadlaste üle maailma korraldatud uuringute tulemused kinnitavad, et tööandjad teevad inimesi tööle võttes valiku kutseoskuste järgi, aga vabastavad neid käitumise ja hoiakute sobimatuse tõttu.
Töö kiire ja korralik
Ühel päeval otsustas pererahvas, et köögipliidi aeg on ümber ja vaja on uut. Väikelinnas teati täpselt, kes on parim meistrimees. Aga võta näpust! Meistriga kaubale saamine oli aeganõudev ja kallis, sest kvaliteetset tööd hindab kõrgelt nii tegija kui ka tellija. Tellijaist polnud puudus ja töö ooteaeg oli pikk. Ei jäänudki muud kui valida parima asemel keskpärane. Tulemus polnud ju väga laita, aga kui pliit pärast kahte nädalat lõpuks valmis, ohkas pererahvas siiski kergendatult. Tööd oli teinud mees, kelle sõnaosavus seljatas käteosavuse ja nõnda see kivitolmune töö aina venis.
Kõik, kes külastavad Viru keskuse toidumaailma, võivad kassas kohata rõõmsameelset ja särasilmset noort teenindajat. Tal jagub tähelepanu kõikidele ostjatele, igaüks on talle justkui hea tuttav. Piigat ümbritsev sõbralikkuse ja hoolivuse fluidum meelitab ikka ja jälle just tema kassa juurde, olgu järjekord kui pikk tahes.
Edukate valikute alus
Teadmiste, oskuste ja hoiakute välja selgitamine enne inimeste tööle vali mist ja koolitamist nõuab ettevalmistust ja aega. Koos tööandjate, koolita jate ja töötajatega sõlmitakse kokkulepped ja vormistatakse need riiklikult tunnustatud kutsestandarditena. Nii saavad töötajad aru tööandjate ootustest ning õpetajad ja koolitajad kindlustunde, et õpetavad just seda, mida tööturg vajab.
Kutsestandardid aitavad töötajatel hinnata, kas nende teadmised ja oskused on sellised, nagu nõutakse. Kui see on nii, antakse inimesele kutsetunnistus.
Piirideta maailma piirid
Kutsestandard teeb kutse mõistetavaks ja mõõdetavaks ning kirjeldab, millist töötajat tööturul vajatakse. Kutsetunnistus on töötaja kompetentsuse mõõdupuu ka rahvusvaheliselt ning Euroopa riikides tööleasumisel nõutakse sageli kutsetunnistust. Nii on teada hiljutine juhus, kus Euroopa tellija ei jäänud rahule Eestis allhanke korrast tehtud töö kvaliteediga. Töö tegijale anti valida – korva kahjud või saada töötajad tehtut parandama. Valiti viimane. Enne tööle lubamist küsiti kohalesaadetud töötajatelt aga kutsetunnistust. Seda polnud paraku kellelgi. Lahkelt pakuti võimalust hankida kutsetunnistus kohapeal.
Välisriigi kutsetunnistuse taotlemine eeldanuks kopsakat kukrut, sestap ei jäänud eestimaalastel muud kui jalad selga võtta ja tulla kutsetunnistust taotlema kodumaal, et seejärel pääseda tööd parandama. Pole keeruline arvata, et pärast seda nõuab allhankija kõigilt oma oskustöötajatelt kutsetunnistust.