Konverentsi peateemaks oli Eesti kutsete süsteem – sild hariduse ja töömaailma vahel. Kuna kutsete süsteemis aitavad silda hariduse ja töömaailma vahele ehitada eelkõige sotsiaalpartnerid, siis rääkisid just nemad oma rollist kutsete süsteemis ja andsid edasi oma nägemuse edasistest arengutest. Kogu teemale andis laiema mõõtme majandusgeograaf Hardo Aasmäe.
Konverentsi avas Kutsekoja juhataja Sirje Murre.
Kutsekoja ESF projektijuht Maaja-Katrin Kerem andis avaettekandes ülevaate ESF projekti tegevustest ja tulemustest ning tutvustas kutsete süsteemi edasiarendamise programmi aastateks 2008-2013.
Tänu 3 aastasele ESF projektile, kuhu olid kaasatud nii riigiasutused, kutseomistajad, koolilõpetajad, tööandjad, töötajad kui ka koolitusasutused, töötati välja 337 kutsestandardit ning 184 kutsetunnistuse lisa (nendest 74 ka inglise keeles). Projekti toel sai tegevusloa 21 kutset omistavat organit ning 84 valdkonnas töötati välja kutseeksami materjalid ja viidi läbi 44 kutseeksamit. Pilootkutseeksamite raames said endale kutsetunnistuse 456 inimest.
Väga suur abi oli projektist kogu kutsete süsteemi arendustööle. Töötati välja uus kutsestandardi vorm, mis kirjeldab kutsealal nõutavaid teadmisi ja oskusi läbi kompetentside. Oluliseks uuenduseks on võimalus omistada vaid üks osa kutsest ja saada seda tõendav osaoskuse tunnistus. Projekti raames on koostatud ka mitmeid juhendmaterjale just selles töös osalejatele, et panna juba saadud hea kogemus kaante vahele, et uued tegijad ei peaks uuesti jalgratast leiutama hakkama. Näiteks on siinkohal kutseomistamise hea tava käsiraamat.
3-aastane projekt on küll lõppemas, kuid see ei tähenda, et kutsete süsteem on lõplikult välja arendatud. Arendustöödega soovime jätkata uues programmis aastatel 2008-2013, kuhu on planeeritud esialgu järgmised tegevused:
- Kutsete süsteemis osalejate uue rolli- ja tööjaotuse ning tegevuskava koostamine lähtudes muudetud õigusaktidest, Euroopa Kvalifikatsioonide Raamistikust (EKR) ning eelmise projekti käigus tehtud analüüside tulemustest.
- Kutsealade klassifitseerimise põhimõtete ja Eesti kutsete kataloogi loomine (aluseks teiste riikide kogemus, tööturu uuringud ja eelmise projekti käigus tehtud kutsestandardite ning -tasemete analüüs).
- Eelmise projekti tulemusena loodud uues vormis kutsestandardite koostamise metoodika kaasajastamine EKR-iga suhestamiseks. Kutsestandardi vormi edasiarendamine kõrghariduslike õppekavade vajadusi arvestades.
- Kutseomistamise põhimõtete kaasajastamine, arvestades EKR-i ja muudetud õigusakte. Õppeasutuste ja kutset omistavate organite vahelise koostöömudeli edasiarendamine.
- Kutsekojast kutsete süsteemi kompetentsikeskuse väljaarendamine.
Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja Tarmo Kriis tõi oma ettekandes välja võimalikud kutsete süsteemi arengusuunad ettevõtjate vaatenurgast. Tuleks analüüsida, mis on saanud neist valdkondadest, kus ei ole kutsestandardeid koostatud. Kindlasti peab mõtlema, kuidas kaasata rakenduskõrgkoole ja ülikoole rohkem sellesse süsteemi. Pikemat arutelu vajaksid aga küsimused: kas kogu kutsete maailm peaks olema tulevikus siiski kutsestandarditega kaetud? Ja kuna tööjõu puudus on Eestis hetkel väga suur, siis kas ka välistööjõul peaks olema võimalus sooritada Eestis kutseeksam ja kuidas seda korraldada? Ettekande lõpus jäi siiski kõlama, et tööandjad väga hindavad Eesti kutsete süsteemi ja nad on väga selle edasi arendamisest huvitatud.
TALO juht Ago Tuuling tõi oma ettekandes välja positiivseid näiteid, kus kutsestandardid ja kutsetunnistused on väga hästi kasutust leidnud. Nii saavad näiteks koorijuhid tasustatud just vastavalt kutsetunnistusele ning treeningklubidest saavad toetust just need klubid, kus töötavad vähemalt II taseme kutsetunnistusega treenerid. Kutsetunnistus võiks isegi enamates valdkondades olla kohustuslik, eriti just neis, kus väikseimgi viga oma töös võib inimelu ohtu seada.
Jüri Riives Eesti Masinatööstuse Liidust analüüsis oma ettekandes, kuidas võiks kutsete süsteem areneda just masina- ja metallitööstuse valdkonnas. Haridussüsteem peab tekitama pakkumise vastavalt ettevõtlusest tulenevatele nõudmistele ning selles osas saab suureks toeks olema INNOMET süsteem, mis on integreeritud inimressursside arendus ja monitooringsüsteem. INNOMETI põhieesmärgiks on elukestva õppe strateegia rakendamine igapäevases elus ja metodoloogiliste ja infotehnoloogia aluste arendamine. Innovatsioon ettevõttes on majanduse edu võti.
Ettekandega esines ka haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Tema sõnumiks oli, et aastaks 2010 peavad kõik EL-i liikmesriigid oma kvalifikatsioonisüsteemid sidustama Euroopa Kvalifikatsioonide Raamistikuga (EKR). EKR aitab sidustada hariduslikke kvalifikatsioone ja tööturust lähtuvaid kvalifikatsioone ühes raamistikus ehk see saabki olema väga tugevaks sillaks hariduse ja töömaailma vahel. Üleminek uuele 8-tasemelisele kvalifikatsioonide raamistikule saab olema järkjärguline, kuhu kaasatakse kõik osapooled.
Hardo Aasmäe ettekanne andis kogu konverentsil kõlanud temaatikale veelgi laiaulatuslikuma vaate. Ta tõi väga drastilisi näiteid sellest, kuidas nt Aasias toimuv meid väga otseselt mõjutab – hiinlased joovad meie piima ära. Võõrtööjõu sissetoomise osas oli tema sõnumiks, et võõrtööjõudu on kallim pidada, kui töötajate kvalifikatsiooni tõsta, sest inimeste liigutamine toob endaga kaasa mitmeid probleeme.
Konverentsi lõpus toimus paneeldiskussioon, kus päeva juht Märt Treier püstitas mitmeid intrigeerivaid küsimusi, milledele vastasid Andres Pung Haridus- ja Teadusministeeriumist, Tarmo Kriis Eesti Tööandjate Keskliidust, Ago Tuuling TALOst ning Jüri Riives Eesti Masinatööstuse Liidust.
Kutsekoda tänab kõiki oma koostööpartnereid, kes aitasid kaasa ESF projekti "Kutsekvalifikatsiooni süsteemi väljaarendamine" elluviimisele.