Skip to content
Home » Oskuste andmed aitavad näha tööturu ja haridusmaailma nüansse

Oskuste andmed aitavad näha tööturu ja haridusmaailma nüansse

Suve hakul toimus kaks põnevat rahvusvahelist kohtumist, kus teemaks olid andmed ja oskused.

Muljeid ESCO kohtumiselt jagab Kutsekoja oskuste registri toimetaja Helin Kask ning MyData konverentsilt oskuste süsteemi arendusjuht Ave Ungro.

ESCO fookusrühma kohtumine: oskuste kontekstualiseerimine

ESCO korraldas juuni algul liikmesriikide ekspertidega kohtumise, et arutada oskustele konteksti lisamist. Keskmes olid üldoskused ning küsimus, kuidas neid teiste oskustega paremini seostada.

Näiteks on oskusele otsuse tegemine võimalik anda kontekst järgmiste aspektide abil: töökeskkond (otsuse tegemine esmaabi andmisel), üldised tingimused (otsuse tegemine pingelises olukorras), autonoomia (otsuse tegemine iseseisvalt), meetod/protsess (tõenduspõhise otsuse tegemine) jne. Peale hierarhiliste suhete on konteksti võimalik lisada ka metaandmete abil (nt amet, teadmised).

Arutelus jõuti järeldusele, et kontekstualiseerimise eesmärk tuleks paremini lahti mõtestada – kas ja miks on seda vaja teha. Samuti diskuteerisid mitmed osalejad, et kontekstualiseerimine on vajalik eelkõige erioskuste, mitte üldoskuste puhul. Leiti, et üldoskustele konteksti lisamine vähendaks oskuste ülekantavust valdkondade vahel. Eesti oskuste registris on praegu kirjeldatud oskusi eeskätt funktsiooni põhjal, st eespool esitatud näite kohta leiabki registrist vaid oskuse otsuse tegemine.

Edaspidi on plaanis koostada kontekstualiseerimise metodoloogia, järgmine kohtumine peetakse septembris.

MyData 2023 konverents Helsingis tõi fookusesse inimkeskse andmekäsitluse

Noppides välja peamised sõnumid MyData konverentsilt Helsingis, tõusevad esile järgmised märksõnad: inimkesksus, loomuliku keele töötluse tähelend, jätkusuutlikkus, turvalisus, koostalitlusvõime.

Suzan Hourieh Lindberg uuringuorganisatsioonist Perspetivo (mis on võtnud südameasjaks suurendada vähemuste esindatust andmetes) tõi mõtlemapanevaid näiteid selle kohta, kuidas andmete abil saab maailma kergesti ebaõiglasemaks muuta. Ta rõhutas, et andmed peaks peegeldama tegelikkust, mitte soovunelmat tegelikkusest.

ArcBlock arendusplatvormi esindaja Robert Mao tutvustas võimalusi, kuidas kasutada erinevaid tehisintellekti rakendusi, arvestades privaatsusnõudeid.

Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Ave Ungro tõi konverentsi oskuste ökosüsteemide paneelis välja selle, et oskuste andmed aitavad näha tööturu ja haridusmaailma nüansse. Oskuste andmete analüüs peaks olema järgmise kümnendi üks põhilisi tegevusi, et parandada riikide konkurentsivõimet. Kaaspanelistid tutvustasid oskuste süsteemiga sarnaseid algatusi Prantsusmaal ja Soomes.

Vesteldes Peter Vesterbackaga sellest, kuidas oskuste andmed peaks panema poliitikakujundajaid mõistlikumaid otsuseid tegema, kõlas vastusena hoopis küsimus: kas Eesti valija üldse tahab näiteks rohkem matemaatikaõpetajaid? Paratamatult resoneeris Vesterbacka küsimus Andres Juure hoiatusega, et viie aasta pärast võib Eesti jääda vaimupimedusse. Seega, matemaatikaõpetaja olulisusest peab väga selgelt aru saama ka inimene tänavalt, kes on muu hulgas valija.

Loe konverentsist lähemalt siit: https://2023.mydata.org/

Skip to content