Skip to content
Home » OSKA visioonipäeval toodi ideed „kastist välja“

OSKA visioonipäeval toodi ideed „kastist välja“

ChatGPT võidukäik käesoleva aasta alguses näitas ilmekalt, kui kiirelt fundamentaalsed muutused aset võivad leida. See on seadnud OSKA meeskonna küsimuse ette, kas ja kuidas peaks OSKA keskpikkasid tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoose tehes taolistele arengutele reageerima.

OSKA visioonipäeval otsiti küsimusele vastust koos ekspertidega eri eluvaldkondadest. Päevajuhi Urmas Vaino eestvedamisel arutlesid tööturu oleviku ja tuleviku üle Tarmo Jüristo (SALK), Maarja Kruusmaa (TAlTech), Tõnu Mertsina (Swedbank), Eva Truuverk (Rohetiiger), Kristjan Port (Tallinna Ülikool), Alo Savi (Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium) ja Jaak Aaviksoo (akadeemik).

Töömaailmas on tormilised ajad

Aruteluringis tõdeti, et tehnoloogia, sh tehisintellekti kiire areng mõjutab tööturgu vääramatult.  Sellega käivad kaasas nii ohud kui võimalused, samuti väärtusmaailma teisenemine.

Tehnoloogia vabastab inimesed küll mitmesugustest praegustest tööülesannetest, kuid tõenäoliselt ei tähenda see, et meil on tulevikus rohkem vaba aega. Pigem võib oodata, et muutub arusaam töö olemusest ja ootused selle tasustamisele. Näiteks see, mida praegu peame vaba aja sisustamiseks ja loominguliseks ajaviiteks, võib tulevikus seostuda tööga.

Tugev mõju tööturule on ka rohepöördel. See tingib vajaduse täiesti uute oskuste ja teadmistega töötajate järele: tarvis on päikeseelektrijamade ja tuulegeneraatorite projekteerijad ja  hooldustehnikud, kasvav direktiivide arv suurendab nõudlust õigusalaste teadmistega inimeste järele, tekkimas on aina enam töökohti keskkonnaspetsialistidele.

Võrreldes tormiliselt areneva töömaailmaga on haridussüsteem jäänud suhteliselt konservatiivseks. Asjaolu, et ajas on kasvanud õpingute kõrvalt töötamine, viitab haridussüsteemi pakutavate ja tööturul oodatavate väljundite mittevastavusele.  

Mida OSKA peaks uurima?

Eksperdid tõdesid, et hetkeseisu pealt tuleviku ennustamine on nagu tahavaatepeeglist auto juhtimine –  praegu on keeruline öelda sedagi, milline on tööturg kahe, veelgi enam 10 aasta pärast. Seetõttu anti OSKA-le soovitus koostada erinevaid stsenaariume: milliseks kujuneb tööjõuvajadus, kui teatud trendid arenevad oodatust kiiremini või aeglasemalt.

Oluline on märgata neid, kelle töökohad on kiiretest arengutest tugevamalt mõjutatud ning kelle puhul on oht, et nad ei suuda ümber spetsialiseeruda. Haridusvaldkonnas võiks OSKA eesmärk olla elukestva õppe toetamine ja normaliseerimine – seda nii poliitiliste otsuste tegijate kui ka õppijate nügimise kaudu.

OSKA valdkondlik vaade tööjõu- ja oskuste vajadusele peab jääma, aga rohkem on vaja ka horisontaalset lähenemist, st teatud tööturuga seotud teemade käsitlemist läbi kogu majanduse.

Visionäärid leidsid, et OSKA uuringud on andnud tugeva aluse töö- ja hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks, ent otsuseid pole tehtud piisavalt – puudu on partner, kes OSKA ettepanekuid süsteemselt rakendaks. Seetõttu tuleks ekspertide hinnangul senisest enam suunata OSKA sõnumeid otse töö- ja õpivalikuid tegevatele inimestele endile. Seda saab Kutsekoda edaspidi teha läbi oskuste süsteemi, mis annab ka tööriistad eneseanalüüsiks ja oma sobivuse hindamiseks ühele või teisele ametialale.

Vanade küsimustega uue teadmiseni ei jõua, tõdeti visioonipäeval, vaja on seada uued uuringuülesanded ning olla muutuste ellu kutsumisel ambitsioonikam.

Vasakult ülevalt: päevajuht Urmas Vaino, Alo Savi (Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium), Maarja Kruusmaa (TalTech), Tarmo Jüristo (SALK), Kristjan Port (Tallinna Ülikool), Eva Truuverk (Rohetiiger), Tõnu Mertsina (Swedbank) ja Jaak Aaviksoo (akadeemik). Fotod: Tarmo Tomson
Skip to content