OSKA lükkab tänavu käima viis uut tööjõu- ja oskuste vajadust prognoosivat uuringut. Varasemast enam on kavas tööjõuteemadesse süvitsi vaatavaid uuringuid, samuti senisest põhjalikum seireuuring ning tervishoiu tööhõive kiirprognoos.
OSKA peaanalüütiku Yngve Rosenbladi sõnul arendatakse OSKA metoodikat pidevalt edasi, võttes arvesse sihtrühmade vajadusi ja OSKA nõunike kogu antud suuniseid. Kui OSKA tööjõu prognoosiprogrammi algusaastatel (alates 2015) viidi läbi peamiselt eri majandusvaldkondade tööjõu ja oskuste vajadust käsitlevaid nn valdkonnauuringuid, siis nüüd aina enam spetsiifilisemaid ehk temaatilisi uuringuid.
2024. aastal on kavas koguni kolm temaatilist uuringut.
Tuuleenergeetikaga seotud tööjõu ja oskuste vajaduse uuringu tellimuse esitas OSKA-le kliimaministeerium. Eesti on seadnud eesmärgi saavutada taastuv- ja kliimaneutraalsele energiavarustusele üleminek ja hiljemalt aastaks 2050 kliimaneutraalsus. OSKA uuringu eesmärk on saada ülevaade tuuleenergeetika väärtusahelaga seotud vajalikest oskustest ning tööjõu- ja koolitusvajadusest, sest hetkel selline ülevaade puudub. Kui tavaliselt prognoosib OSKA tööjõuvajadust kümne aasta vaates, siis antud uuringu prognoosihorisont on aastani 2040.
Välistööjõu vajaduse uuringu lähteülesanne tuli OSKA-le majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt. Eesmärk on välja selgitada, kui palju ja millistele ametialadele oleks järgneval kümnendil vaja välistööjõudu värvata.
Aasta lõpus käivitud uuring, kus analüüsitakse tehisintellekti rakenduste mõju tööjõu ja oskuste vajadusele üle kogu majanduse.
Valdkonnauuringutest viiakse tänavu läbi kinnisvara valdkonna uuring ning keemiatööstuse ja selle sidusvaldkondade uuring.
Uudsel viisil on kavas koostada tervishoiuvaldkonna kutsealade hõiveprognoos. Yngve Rosenblad selgitas, et 2023. aastal viidi läbi uuring, mis keskendus järelkasvu mõttes äärmiselt kriitilises olukorras olevale peremeditsiinile. Teiste tervishoiu kutsealadega sel korral nii süvitsi ei minda, koostatakse vaid tööjõuvajaduse prognoos järgmiseks 10 aastaks.
OSKA uuringute eripära on seire. See tähendab, et paar aastat pärast uuringu valmimist võetakse teema uuesti lauale ning küsitakse osapooltelt, kuidas tööjõudu ja oskuste puudujääke puudutavate kitsaskohtade lahendamine ja ettepanekute rakendamine on edenenud. Rosenblad selgitas, et kui seni on OSKA keskendunud peamiselt ettepanekute seiramisele, siis nüüd on kavas valdkondades, kus toimuvad kiired muutused, koostada seire käigus ka uus hõiveprognoos. Esimene uues formaadis seire viiakse läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas.
Lisaks on OSKA kaasatud põnevasse kuueaastasesse projekti, kus koostöös Tartu Ülikooliga koostatakse Ida-Virumaa regionaalne tööjõuprognoos.
Lähiajal avaldab Kutsekoda 2023. aastal läbi viidud OSKA uuringute tulemused. Juba on OSKA uuenenud uuringute veebilehelt kättesaadav arvestusala ja ärinõustamise valdkonna uuring. Peagi lisanduvad logistika valdkonna, transpordi valdkonna ning peremeditsiini uuring, samuti temaatiline uuring, kus analüüsiti madala erialase rakendumisega õppekavasid kutseõppes. Aasta teises pooles avaldatakse ehituse valdkonna uuringu tulemused.