Tänapäeva töömaailm soosib paindlikkust. Edukamad on töötajad, kes tänu headele üldoskustele on võimelised oma erialaseid kompetentse kiiresti täiendama, ümberkorraldustega kohanema ning vajadusel karjääripööret tegema.
Üldoskuste tähtsus on oluliselt kasvanud koos kiirete muutustega ühiskonnas ja inimeste väärtushinnangutes. Töösuhete iseloom ja tööalase karjääri mõiste on teisenemas ning tööalased oskused vananevad varasemast kiiremini. Head üldoskused aitavad sellises olukorras muutustest põhjustatud stressiga toime tulla, oludesse sobituda, uusi oskusi omandada ning vajadusel karjääripööret teha. Samuti on need olulised töö- ja eraelu kombineerimisel, mis on tähtis kodukontorite ning paindliku töögraafiku ajastul.
„Üldoskused on nagu kindel kapital, mida ei räsi ükski majanduskriis ega töömaailma muutuv trend. Heade üldoskustega inimene leiab alati tööd,“ ütles OSKA oskuste süsteemi arendusjuht Ave Ungro.
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA seniste valdkondlike uuringute käigus on selgeks saanud, et üldoskustest tuleb aina enam rääkida, sest Eesti innovaatilisus ja teadmuspõhisus võib muuhulgas sõltuda suurel määral sellest, kui head on Eesti töötajate ja tööandjate üldoskused.
OSKA analüütik Anneli Leemet tõdes, et töö(suhete) iseloomu ja tööalase karjääri mõiste teisenemise, tehnoloogiliste uuenduste ning oskuste senisest kiirema vananemise taustal on ilmselt igati ootuspärane, et ka tööandjad tõstavad OSKA uuringutes tulevikust rääkides sageli esile just mitmesuguste üldoskuste vajaduse ning seda isegi kriitilisemana võrreldes spetsiifiliste valdkondlike oskustega.
Mõistmaks, millised üldoskused tuleviku tööelus esile tõusevad, valmis tööelu üldoskuste klassifikatsiooni alusel OSKA üldoskuste vajaduse ülevaade. Selles defineeritakse üldoskusi töömaailma tegevusoskusteks vajalike eeldusoskustena, mis on valdkonniti ülekantavad.
„Üldoskused ei sõltu ametist, vaid on vajalikud kogu töömaailmas ning ühest valdkonnast teise kaasa võetavad,“ täpsustas Ave Ungro.
Üldoskused jagunevad kolme kategooriasse
Eesti klassifikatsioonis jagatakse üldoskused kolmeks, need on enesejuhtimisoskused (nt muutustega kohanemine, stressijuhtimine, eesmärgi saavutamine, iseseisev tegutsemine, tegevuste algatamine jne), sotsiaal-kommunikatiivsed oskused ehk lävimisoskused (keeleoskus, meeskonna- ja koostööoskus, empaatiline käitumine jne) ning mõtlemisoskused (analüüsioskus, loov ja uuenduslik tegutsemine, ruumiline mõtlemine jne).
Anneli Leemeti sõnul on Eesti tööandjad oskuste vajadusest rääkides nii oskustöötajate kui spetsialistide puhul enim rõhutanud selliseid oodatavaid üldoskusi nagu meeskonna- ja koostööoskus, muutustega kohanemine, analüüsioskus, suhtlemisoskus, õppimisoskus, tegevuste algatamine (initsiatiivikus) ning võõrkeelte oskus.
Üldoskuste kujundamine peab toimuma sihipäraselt
Ilma üldoskusteta ei saa omandada spetsiifilisemaid pädevusi. Seetõttu on ka OSKA tulevikuvajaduse analüüsides tehtud aina sagedamini järeldus, et nn erialaspetsiifiliste või valdkondlike oskuste kõrval peab rohkem arendama üldoskuste õpet.
Ungro tõdes, et üldoskuste omandamine nõuab rohkelt ajaressurssi ning seda peab jaguma nii õpetajal kui õpilasel. Kindlasti tuleb aega planeerida ka ettevalmistuseks ja järeltöödeks. Samuti on üldoskuste omandamiseks vaja head õpiinfrastruktuuri (sh digitaalsete lahenduste) olemasolu, mis tagab õpilase-õpetaja ning õpilane-õpilane kiire ja mõtestatud suhtluse.
Eriti oluline on üldoskuste arendamisel individuaalsus, seega peab võimaldama paindlikke õpimeetodeid ning tagama, et toimuks areng.
Tööelu üldoskuste uuringuga saab tutvuda SIIN.
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.