Lähikümnendi töömaailma peamised arengusuunad kujunevad viie megatrendi ühismõjus. Trendid tingivad teatud töökohtade kadumise koos uute tekkimisega, ametialadel vaja minevate oskuste ajakohastamise vajaduse ning hoiavad üleval konkurentsi tööjõu pärast, selgub OSKA trendikaartidest.
Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA analüütikud on koondanud peamised töömaailma arengut mõjutavad tulevikusuundumused trendikaartidele, kus need on lahti kirjutatud megatrendide ja trendide kaupa.
OSKA uuringujuht Riina Tilk selgitas, et trendide kaardistamise käigus jagati tulevikumõjurid esialgu nelja suurde gruppi. Need on digipööre, rohepööre, üleilmastumine ja rahvastikumuutused. Ent nimetatud suundumuste kõrval tõusis esile veel üks tegur, mis otsustati välja tuua eraldi trendina, s.o väärtusmaailma teisenemine.
Riina Tilga sõnul võiks väärtuste teisenemist nimetada isegi metatrendiks, kuna just sellest sõltub paljuski teiste trendide areng. „Kui keskkonnasäästlikkus ikkagi meie kõigi väärtuseks ei saa, kui see meie käitumistesse ja hoiakutesse ei jõua, siis muudab see ka rohetrendide kulgu,“ tõi ta näite.
Elukestva õppeta enam ei saa
Vaadates megatrendide mõju tööjõule ja ametikohtadele on ilmne, et tuleviku töötajal tuleb olla valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, möödapääsmatuks muutuvad üldised digitehnoloogia- ja keskkonnaalased teadmised. Spetsiifiliste erialaste oskuste kõrval lähevad aina enam hinda üldoskused, nagu suhtlemis-, läbirääkimis- ja meeskonnatööoskused.
Rohepöördega seoses on näha töökohtade liikumist ühelt elualalt teise, ent ka kasvavat nõudlust mõne vähenema hakanud ametiala esindajate järele. Näiteks vähenevad töökohad kaevandamises ja uuest toorainest tootmises, kasvavad aga taastuvenergia tootmises, remondi ja hoolduse valdkonnas ning teisese tooraine ümbertöötlemises. Digipöördega käib kaasas osade ametikohtade kadumine ja teiste tekkimine – kaovad rutiinsema iseloomuga tööd, juurde tuleb tehnoloogia arendamise ja juurutamisega seotud töökohti.
Tugevat mõju avaldavad töömaailmale demograafilised muutused. Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ütleb rahvastikumuutustega seotud trende kommenteerides, et 21. sajand on maailma elanike arvu stabiliseerumise sajand, rände sajand ja vananemise sajand. Ta toob välja, et kõik ÜRO rahvastikuprognoosi stsenaariumid eeldavad sündimuse langust ning 2050nda aasta paiku on oodata tööealiste inimeste arvu stabiliseerumist.
„Nii näitavad demograafilised protsessid, et töökäte arvule üles ehitatud majanduse strateegiad on rajatud väga haprale alusele,“ kirjutab Tammaru OSKA trendikaartide trükise eessõnas. „Konkurents inimeste pärast viib struktuursete muutusteni majanduses ja tööturul. Ettevõtted ja sektorid, mis on konkurentsis inimeste pärast edukamad, kasvavad, samas kui ettevõtted, kes selles konkurentsis alla jäävad, hääbuvad.“
Globaliseerumine tingib selle, et konkurents tööjõule ei käi enam oma riigi piires, vaid üleilmselt. Kaug- ja hübriidtöö kasv laiendab nii sobiva tööjõu kui ka töökohtade valikut.
Ootamatus võib kaardid segi paisata
Trende jälgides ei tohi unustada, et kõik prognoosid võib segi paisata mõni ootamatu asjaolu, nn must hobune, millega ei osatud arvestada. Seda on ilmekalt tõestanud COVID-19 kriis, mis muuhulgas käivitas globaliseerumise kõrval ka deglobaliseerumise trendi ning pärssis töörännet.
COVID-19 kriisis ilmnes, et üleilmastumine kasvatab riske nii riikide, ettevõtete kui üksikisiku tasandil ning uue suundumusena on näha vastupanu kasvatamist globaliseerumisega seotud ohtudele.
Riina Tilga sõnul on OSKA trendikaartidel kirjeldatud globaliseerumise ja deglobaliseerumise kõrval ka teisigi esmapilgul vastukäivaid trende, kuid kuna erinevad protsessid toimuvad samaaegselt, ei saa alati hinnata, kumb suundumus on tugevam ja jääb peale. Et trendid on pidevas muutuses, on OSKA meeskonnal kavas tulevikutrendide veebiversiooni edaspidi regulaarselt uuendada.
OSKA trendikaardid „Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad tulevikutrendid 2030“ on valminud ulatusliku kaardistamistöö tulemusena. Aluseks on võetud maailma mõttekodade ja rahvusvaheliste organisatsioonide tulevikuseire analüüsid, samuti nii Eesti kui ka rahvusvahelised arengu- ja visioonidokumendid. Eesti vaadet on täiendatud meie valdkondlike ekspertide ja visionääride artiklite alusel.
Kuigi erinevalt OSKA valdkondlikest uuringutest ei hinnata tulevikutrendide ülevaates konkreetset tööjõuvajadust töökohtadel ega tehta koolitusettepanekuid, on tulevikutrendidest teadlik olemine oluline Eesti konkurentsivõime hoidmiseks ja kasvatamiseks ning strateegiliste otsuste kavandamisel.
Uus tulevikusuundumuste ülevaade trendikaartide vormis on avaldatud OSKA veebilehel täispika versioonina ja lühiülevaade ka trükisena.
OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.