Neljapäeval, 7. aprillil Kutsekojas toimunud OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna koolide infopäeval arutati kutse- ja kõrgkoolide, ettevõtjate ja Haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega esimesi OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse rakendusuuringu tulemusi.
OSKA uuringust selgub, et ka tulevikus oodatakse metsanduse ja puidutööstuse valdkonna töötajatelt puitmaterjali omaduste, eripära ja kvaliteedi tundmist ning materjali efektiivse kasutamise oskust. Järjest olulisemaks peetakse suure pildi nägemise oskust, et olla võimeline mõistma tegevuse või tootmise tervikprotsessi ja oma osa selles.
Metsanduses on tänasega võrreldes vaja rohkem harvesteri- ja forvarderioperaatoreid ning metsaveoki juhte, kui suurendada raiemahtusid arengukavas kokku lepitud mahtudeni. Selle võrra väheneb vajadus raietööliste järele, kuna aina olulisemaks muutuvad tehnoloogiliste seadmete kasutamise oskused. Küll aga tõdeti, et raietöölise väljaõpe on baasosaks teiste metsanduse kutsealade juures.
Puidu- ja mööblitööstuse ettevõtted on valmis tegema koolidega veelgi tihedamat koostööd, et saada sobivate oskustega töötajaid. „Ettevõtjad ootavad 5. taseme ettevalmistusega kutsehariduse lõpetajaid. Soovime, et saaksime saata ka töömaailmast kooli täiendõppesse oma töötajaid,“ ütles Eesti mööblitootjate Liidu juhatuse esimees Robert Pajussaar. Mööblitööstuses on jätkuvalt puudu tisleritest ja pehme mööbli valmistajatest, samal ajal kui koolides õpetatavad mööblirestauraatorid leiavad tööstuses vähe rakendust.
Tööjõuvajaduse rahuldamiseks soovitab OSKA raport vähendada tasemeõppest väljalangemist ja panustamist ümberõppesse. „Oleme õigel teel tehes koos koolidega pingutusi selle nimel, et vähendada koolist väljalangemist,“ ütles Haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Külli All, ja lisas: „väga kergekäeliselt ei peaks avama uusi tasemeõppe õppekavasid erinevates piirkondades, vaid pigem tuleks arutada koolide ja ettevõtetega, kuidas lahendada tööjõu vajadusi piirkondades täiendõppe vormis.“
Metsa- ja puidutööstuse valdkonnas töötab kokku ligikaudu 33 000 inimest, kellest umbes 21 000 on valdkonna spetsialistid. Kõige suurem osa neist töötab puidutöötlemise ja puittoodete tootmise ettevõtetes. Arvuliselt töötab metsanduse ja puidutööstuse valdkonnas kõige rohkem liinioperaatoreid, keda koolitavad tööandjad ise. Valdkonna tänastest töötajatest on kutseharidusega ligikaudu 40 protsenti, sama suurel osal töötajatest puudub üldse valdkonna haridus. Kõrgharidusega töötajaid kokku on viiendik, kelle seas on võrdselt rakendus- ja akadeemilise kõrgharidusega töötajaid.
Eesti ekspordist moodustab puidu- ja mööblitööstuse toodang 8,6 protsenti, sealjuures läheb puidu- ja mööblitööstuse sektori toodangust eksporti enam kui 60 protsenti toodangust, samaväärne Eesti ettevõtluse keskmine näitaja on 34 protsenti. Kui suurem osa Eesti ettevõtetest paikneb Tallinnas ja Harjumaal, siis metsa- ja puidutööstuse ettevõtjad tegutsevad üle Eesti. Lõuna- ja Kesk-Eestis ja Lääne-Virumaal annavad sektori tööandjad tööd umbes 10 protsendile hõivatutest. Palgatase nendes ettevõtetes on mõnevõrra kõrgem piirkondade keskmisest.
OSKA esimesed rakendusuuringud on läbi viidud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metsanduse ja puidutööstuse ning arvestusala valdkondades. Nende tulemusi tutvustab Kutsekoda koos partneritega 20. aprillil toimuval konverentsil „Töö ja oskused 2025“.
Sihtasutus Kutsekoda tegeleb tulevikku suunatud oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi OSKA väljatöötamisega. OSKA otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata.
