Skip to content
Home » Metsanduse, puidu- ja mööblitööstuse ettevõtted vajavad arenguks kindlust, et riik võtab kokkulepitud pikaajaliste eesmärkide täitmist tõsiselt

Metsanduse, puidu- ja mööblitööstuse ettevõtted vajavad arenguks kindlust, et riik võtab kokkulepitud pikaajaliste eesmärkide täitmist tõsiselt

 

Kolmapäeval, 18. novembril kogunes OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkondlik eksperdikogu prognoosima tööjõu vajadust ja analüüsima valdkonna arenguks vajalike oskustöötajate ja spetsialistide haridusliku ettevalmistuse taset.


Eksperdid ootavad riigi poolt selget sõnumit pikaajaliste eesmärkide kohta, mis võimaldaks planeerida sektori arengut ja prognoosida täpsemalt tööjõu vajadust metsanduse ja puidutööstuse valdkonnas.


„Praegusel hetkel on väga keeruline täpselt prognoosida meie tööjõu vajadust kümne aasta jooksul, kui meil puudub kindlus, et nii töötlev tööstus laiemalt kui ka puidutööstuse valdkond on riigi jaoks prioriteet nii praegu kui ka kümne aasta pärast,“ ütles OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkondliku eksperdikogu liige ja UPM-Kymmene Otepää AS tegevjuht Ando Jukk ja lisas: „Ettevõtete arengu jaoks on oluline poliitiline ja majanduslik kindlus ning töötleva tööstuse vajalikkuse mõistmine ja tunnustamine.“


Metsandus, puidu- ja mööblitööstus on praegu Eesti olulisim majanduse kasvuvaldkond ning puidutööstus on üks Eesti suuremaid tööstusharusid, mis panustab oluliselt Eesti SKT-sse, väliskaubanduse bilanssi tasakaalustamisse ja riigi maksutuludesse ning seetõttu on ootus, et riik Metsanduse Arengukava ka kokkulepitud mahus ellu viiks.


Puit on kiiresti taastuv loodusvara ja Eesti on metsariik. Inimesed siin ja üle maailma soovivad kasutada keskkonnasõbralikke puidust tehtud tooteid, soojust ning elektrit. Eesti riik peaks soodustama metsade majandamist ning raiemahtude suurendamist jätkusuutlikule tasemele, mis tooks kaasa puidutööstuse jätkuva kasvu ning suurema jõukuse riigile ja suureneks tööhõive, lisaks täna sektoris töötavatele 35 000 töötajale.


Sihtasutus Kutsekoda tegeleb tulevikku suunatud oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi OSKA metoodika väljatöötamisega, mis valmib järgmise aasta alguses. OSKA otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. OSKA põhimõtteid piloteeritakse 2015. aastal Eesti majandusele kolmes kõige olulisemas valdkonnas: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT), metsandus ja puidutööstus ning majandusarvestus.

Skip to content