Neljapäeval, 11. detsembril toimus Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Kutsete süsteemi arendamine 2008-2014“ lõpuüritus „Kuhu edasi, Kutsesüsteem?“. Üritusel tehti kokkuvõtteid Kutsekoja viimase kuue aasta edusammudest ja õppetundidest ning tänati koostööpartnereid.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm tõdes avakõnes, et 1997. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskojas alguse saanud kutsesüsteem on tõestanud oma vajalikkust. „Eriti hea meel on, et viimase kuue aasta jooksul on toimunud kvalitatiivne arenguhüpe ning selle eest suur tunnustus ja tänu Kutsekoja töötajatele.“
Kutsekoja juhatuse liikme ja programmijuht Maaja–Katrin Keremi sõnul täitis programm kõik oma eesmärgid. Vähe sellest, mitmetes valdkondades jõuti kavandatust oluliselt rohkem ära teha. „Näiteks nelja aasta jooksul osales 622 kutsestandardi väljatöötamises 2 050 inimest, kelle töö korraldasid ära kuus koordinaatorit,“ lisas Kerem tehtud töö efektiivsusest rääkides.
Aruteluringis otsiti vastust küsimusele, kas kutse andmine võiks jätkuvalt olla enamasti vabatahtlik või peaks see muutuma järjest enam kohustuslikuks? Riigi Metsamajandamise Keskuse metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu tõdes, et nemad ilma kutsetunnistuseta raiemeest metsa ei lase. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindaja Ants Sild oli seisukohal, et kutsesüsteemi suurim väärtus on see, et ta on sisendiks kutse- ja erialasele koolitusele. „Kutsestandarditele õppekava alusena ei ole teist tõsiseltvõetavat ja süsteemset alternatiivi,“ sõnas Sild.
Üritusel tutvustati ka Kutsekojas peagi hoo sisse saava OSKA programmi eesmärke ja tegevusi. Kutsekoja juhatuse liikme ja OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul lisandub Kutsekoja senisele tegevusele tööjõu- ja oskuste vajaduse seiramine ja prognoosimine. „Soovime tööturu koolitustellimuse sõnastamiseks ühe laua taha kokku kutsuda eksperdid nii töömaailmast kui ka õppeasutusest, et üheskoos leida lahendusi tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise paremaks seostamiseks,“ lisas Randma.
Kutsekoda loodi 2001. aasta augustis, jätkamaks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 1997. aastal alustatud kutsesüsteemi loomist. Kutsekoja asutajateks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Sotsiaalministeerium, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO ning Eesti Ametiühingute Keskliit. Kutsekoja nõukokku kuulub lisaks asutajatele ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja.
Kutsekoda tegutseb Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Kutsekoja tegevuse eesmärk on ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi loomisele ja arendamisele kaasaaitamine ning Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustamise saavutamiseks eelduste loomine. Kutsekoda on ühinenud Europassi keskuste võrgustikuga ning alates 2010. aastast on samas ka Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise koordinatsoonikeskus Eestis.
Foto: Annela Samuel