Isikuteenuste valdkonnas on tarvis parandada nii klientidele osutatavate teenuste kui ka töötajatele mõeldud koolituste kvaliteeti. Viimastel aastatel on samme astutud, kuid kõige suuremat mõju oodatakse seadusemuudatustest, selgus OSKA isikuteenuste valdkonna uuringu seirearutelul.
Eestis pakutavate isikuteenuste kvaliteet ning hügieeninõuetest kinni pidamine on ebaühtlase tasemega. Samuti teeb muret isikuteenuste koolituste ebaühtlane kvaliteet, sh koolitajate kompetentsus, leiti OSKA 2021. avaldatud isikuteenuste valdkonna uuringus.
„OSKA uuringus tehti ettepanekud täiendada õigusakte nii, et need toetaksid isikuteenuste kvaliteedi tõstmist ja tagamist,“ rääkis OSKA analüütik Mare Uiboupin. Tänavusel uuringu seirearutelul selgus, et õigusaktide uuendamisega on osapooled vahepealsel perioodil väga palju tööd teinud. Kuigi olulisemad seaduseelnõud on veel menetluses, on ootus, et jõustumisel hakkavad need valdkonnas muutusi tooma, sõnas Uiboupin.
Olulist mõju oodatakse rahvatervise seaduse uuendamisest. Vastav eelnõu näeb muuhulgas ette isikuteenuste pakkujatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamise. Eelnõu sätestab, et iluteenust vahetult osutaval isikul peavad olema tõendatud teadmised ja oskused teenuse ohutuks osutamiseks ja tõsise soovimatu mõju ennetamiseks.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Gerlin Lõhmus avaldas lootust, et eelnõu tuleb valitsuses taas arutlusele käesoleva aasta lõpus. Ta lisas, et praeguses eelnõu versioonis täiendavaid muudatusi teha ei ole võimalik, kuid edaspidi on plaanis kehtestada valdkonna täiendkoolitustele miinimumnõuded ning sätestada kohustus taotleda täienduskoolituste läbiviimiseks tegevuslube. Nõuete kavand on välja töötatud.
Teadlikkuse tõstmisele hügieeninõuetest on tähelepanu pööratud nii läbi täiendkoolituste kui õppekavade täiendamise. Samas tõdesid seirearutelul osalenud, et puudu ei ole mitte õppimisvõimalustest, vaid motivatsioonist: töötavad iluteenindajad ei ole sageli huvitatud oma teadmiste värskendamisest. Siin nähti olulist rolli ka nõudlikel klientidel.
Terviseamet kontrollib kehtivate hügieenireeglite järgimist regulaarselt, kuigi ressursi puudumise tõttu ei jõuta kõiki teenusepakkujaid kontrollida. Järelevalveressurss suunatakse eelkõige teenustele, kus on suurem terviserisk. Terviseameti peaspetsialisti Olga Gurjanova sõnul oli amet sunnitud vähendada järelevalve mahtu koroonakriisi ajal, kuid käesoleval ajal on järelevalve taastumas ning eesmärk on kontrollide arvu kasvatada.
Koolitaja peab olema kompetentne
Seirearuelul räägiti ka isikuteenuste valdkonna koolituste kvaliteedist. OSKA 2021. a ilmunud uuringus toodi kitsaskohana välja, et koolitusturul pakutakse suurel hulgal lühikoolitusi, mille lõpetajad suunduvad kohe teenust pakkuma, kuigi saadud ettevalmistus ei pruugi olla piisav inimese tervisele ohutu teenuse osutamiseks. Nõuetega ei ole tagatud iluteenuste valdkonna koolitaja erialane kompetentsus ega kvalifikatsioon.
OSKA uuringus tehti ettepanek algatada täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) muutmine, et tagada koolitaja kompetentsuse nõue ning töötada välja ja rakendada valdkonna täienduskoolituste kvaliteedihindamine.
Haridus- ja Teadusministeerium on TäKSi muutmise eelnõu algatanud, ent selle edasi liikumine on viibinud. Eelnõu näeb muuhulgas ette, et täiskasvanute koolitajal on olemas koolitatavas valdkonnas erialased ja täiskasvanute koolitamise kompetentsid, mille olemasolu hindab täienduskoolitusasutus.
Mikrokvalifikatsioonide reguleerimine TäKSi muudatustega on Vabariigi Valitsuse tegevuskavas ja jätkatakse täienduskoolituste kvaliteedisüsteemi katsetamist ja loomist.
OSKA seirearutelul pakuti koolituste kvaliteedi tõstmiseks välja ka mõte, et suurte baasoskuste mahuga täiendkoolitused teatud erialadel võiksid lõppeda kutseeksamiga, et tagada ühtlustatud tase ja nõuete täitmine erialal tehtavale tööle.
Tutvu OSKA isikuteenuste valdkonna uuringu ja seiretulemustega SIIN.