Uus

Töömaailm liigub oskuspõhise lähenemise suunas ning on aeg, et kutsesüsteem tuleks muutustega kaasa, leidsid panelistid Kutsekoja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ESF projekti käivitamise avasündmusel “Kõik pardale”.

Õpiränne aitab avardada rändesse mineja maailmapilti ja täita tema kogemuste pagasit, kuid kasu saavad ka võõrustajad – kohalikest üliõpilastest kuni riigini välja, selgus Europassi kommiku ettekannetest.

Detsembris toimus Kutsekoja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ESF projekti käivitamise avasündmus “Kõik pardale”, kus tutvustati kutsesüsteemi reformi eesmärke ning kutsuti osapooli üles arendustes kaasa rääkima.

Kutsesüsteemi reformiga minnakse üle oskuspõhisele lähenemisele, mis aitab haridus- ja töömaailma senisest sujuvamalt tervikuks siduda.

Kutsekoja nõukogu kiitis heaks sihtasutuse 2023. aasta tegevuskava ja eelarve. Samuti sai nõukogu ülevaate ESF projekti „Kutsesüsteemi reform“ peamistest eesmärkidest ja plaanitud tegevustest.

Detsembriga sai läbi sügisene kutsenõukogude periood, kus kinnitati ajakohastatud kutsestandardid ning töörühmad järgmisel aastal aeguvate standardite uuendamiseks.

Kiiresti muutuvas töömaailmas on ka kutsesüsteem asunud muutuste teele. Oskuste kirjeldamise ja tunnustamise toel tahame jõuda tulevikus selleni, et iga inimene loob endale ise oskuste digiloo. Tööandjad saavad abivahendi töötajate profileerimiseks oskuste alusel.

Geodeesia valdkonnas lisandus kõrgeim, 8. taseme kutsestandard. Kaheksanda taseme kutse saamise eelduseks on pikaajaline praktilise töö kogemus 7. taseme geodeesiainsenerina või doktorikraad geodeesiaga seotud teemal.

Värskelt uuendatud kutsestandardis on platsitööstuse seadistaja töö sõnastatud läbi survevalu tehnoloogia tundmise, muude tehnoloogiate õpe on ettevõttepõhine.

Tänavu sügisel korraldas Kutsekoda kutse andjate seas küsitluse, et uurida, milliseid e-keskkondi kasutatakse kutseeksamite läbiviimiseks ja korraldamiseks.