Kaise Tahlfeld, Äripäev (5.03.2012)
Kui maakler tahab olla omal alal tegijate ringis tunnustatud, siis üks eeldus selleks on taskus olev kutsetunnistus ning mainekas ettevõte. Kliendi vaatenurgast tagab kutsetunnistus aga professionaalsema teeninduse.
“See kutsetunnistus on jah kvaliteedimärk, mis on veel lapsekingades. Võtab aega, et seda rohkem jälgima hakatakse. Kuigi seda on meil oma kümme aastat välja antud,” kommenteeris maaklerite kutsetunnistuse temaatikat Uus Maa juhatuse liige Jaanus Laugus.
Praegu on Eestis kinnisvaramaaklereid kokku hinnanguliselt 2000 (vastav register puudub), kehtivaid kutsetunnistusi on välja antud 148.
“Tore oleks, kui kutsetunnistusega maaklerite osakaal kasvaks, aga sel on ikkagi teatud eeldused. Number üks on ametis oldud aeg – kas selles ametis on kaks aastat vastu peetud. Siis teatud teadmised, mida eksamil kontrollitakse. Ja eksam pole mitte lihtne, vaid ikka suhteliselt raske,” seletas Laugus.
Põhjuseid, miks nii paljudel pole kutsetunnistust, on tema sõnul mitmeid. “Kas maakleril pole töökogemusena nõutud kahte aastat täis või ta pole pidanud eksamit oluliseks või tal pole piisavalt teadmisi. Mõned tegutsevad lihtsalt nii, et nad ignoreerivad sellist asutust nagu maaklerite koda.
Nad tegutsevad omal viisil,” lausus Laugus ja lisas, et need, kel kutsetunnistust pole, ei ole kohe automaatselt rumalad.
“Elu on näidanud, et pooled, kes eksamile lähevad, saavad selle tunnistuse ja pooled ei saa. See ei tähenda, et see on rumal, kes eksamile ei lähe, vaid mõned seadused ongi keerulised,” lisas kinnisvaraettevõtja.
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani hinnangul oli buumi ajal maaklereid ikka tunduvalt rohkem, kuid masu murdis paljud ning maaklerite arv langes vahepeal tuhande peale. “Kui vaatame kinnisvarapakkumiste arvu, mis on väga ümmarguselt 40 000, siis kui meil on 2000 maaklerit, teeks see 20 objekti maakleri kohta. Kõik oleneb inimesest, mõnel kasvab töö üle pea ja teisel pole nii palju tööd,” tõi Sooman näiteid.
Teenuse kvaliteet teeb muret. Soomani sõnul teeb praegu muret pigem teenuse kvaliteet kui teenuse osutajate arv. “Teenuse osutajate arv ei tõuseks, kui poleks nõudlust. Nõudlus on olemas ja küll pakkumine järele tuleb. Oluline on teenuse kvaliteet, turu tunnetuse küsimus, juriidika tundmine ja eetika ning kõrge moraali tase – nagu igal elualal, seda kõigil inimestel pole. Kinnisvaraturul tulevad moraalinõuded eriti tugevalt välja,” rääkis Sooman.
Tema arvates ei tähenda kutsetunnistus lihtsalt eksami läbimist, vaid see näitab inimese pühendumist ametile. “See on kliendile ka mingis mõttes garantii, et sel inimesel on teadmised olemas,” märkis Sooman, kelle sõnul osa kliente eelistabki vaid kutsetunnistusega maaklereid. “Selliseid kliente, kes ei tea kutsetunnistusest midagi, on väga palju. Kuid on ka kliente, kes selgelt eelistavad.
Teadliku kliendi jaoks on kaks kriteeriumi – ettevõtted, kes on Eesti kinnisvarafirmade liidus, ja maaklerid, kel on kutsetunnistus. Kas nad tahavad täismängu või nad rahulduvad ühega neist, see on iga kliendi sisemine teadmine ja soov,” seletas kinnisvaraettevõtja. Maakleri kutsetunnistus loeb eelkõige just keskmise või väikese firma puhul palju, sest turuliidrite puhul mängib juba nimigi oma usaldusväärset rolli, lisas Sooman.
Eksam pole kergete killast. Uus Maa maakler Hardi Alliksaar sai oma kutsetunnistuse kätte 2010. aasta lõpus ja on nüüdseks n-ö pagunitega staaži nautinud aastakese. “Eks see eksam oli ikka raske, ega see ei saagi lihtne olla. Kui see oleks lihtne, siis poleks sel mingit mõtet,” meenutas ta.
“Ühest küljest on see tunnistus enda jaoks. Teisest küljest annab see töös ka palju juurde. Eksam, mida seal tehakse, on paras proovikivi,” rääkis Alliksaar ja lisas, et kindlasti annab see ka tööle olulise laengu. “Kliendid on hakanud kutsetunnistust järjest rohkem teadvustama, kuid see on ka enda töö kvaliteeti parandanud ja mõnes mõttes ka tööd juurde toonud,” seletas Alliksaar.
Tema sõnul on mõned sellised kliendid, kes eelistavadki vaid kutselist maaklerit, kuid see on siiski veel pigem erand kui reegel. Kutsetunnistus annab Alliksaare hinnangul lisaks teadmistele ka võimaluse kinnisvara koja liikmetega tihedamini kokku saada ja suhelda.
Tulemas uued standardid
Eesti kinnisvaramaaklerite koja juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on tulemas murrang kinnisvaramaaklerite standardis.
“Kinnisvaramaaklerite koda on alla kirjutanud standardikeskuses kokkuleppe, mis puudutab kinnisvaramaaklerite teenuse standardi tõlkimist, mis on jõustunud 2010. aastal. Inglise
keeles on see olemas,” märkis Saksing.
Ta lisas, et nad on ka tarbijakaitsega läbirääkimisi pidanud, kuidas pärast tõlkimist kogu infot tarbijatega jagada. “See muudab oluliselt teenuste poolt, seda, mida maakler on kohustatud
välja pakkuma, kui ta küsib oma tegevuse eest raha,” lausus Saksing.
“See muudab teenuse kliendi jaoks läbinähtavaks. Kui praegu küsitakse maakleritasuna 3% või 5%, siis praegu klient ei oska võrrelda ja vaadata. Siis saab ta aga vaadata, kes mida mille eest pakub ja milliseid teenuseid ta maaklerit oodata võib,” seletas Saksing. Kui siiani on olnud iga maakleri vaba valik, mida teenusena pakkuda, siis koos uue teenusestandardiga tekib ilmselt ka vajadus kutse omandada, märkis ta. Lähinaabritest näiteks rootslased aga juba kasutavadki seda teenusestandardit.
Eeltingimused kinnisvaramaakleri kutse taotlemisel
ESMAKORDNE TAOTLEMINE
Haridustase – keskharidust tõendava dokumendi koopia.
Tööalane kompetentsus – vähemalt kaheaastast kinnisvaravahenduse valdkonna töökogemust tõendavad dokumendid ja vormikohane tööalase tegevuse analüüs, täiendavalt võidakse nõuda tööandjate hinnangulehti.
TAASTÕENDAMINE
Tööalane kompetentsus – vormikohane tööalase tegevuse analüüs, täiendavalt võidakse nõuda tööandjate hinnangulehti.
Allikas: Äripäev, 5.03.2012