Loovmõtlemine on üks kümnest üldoskusest, mida Eesti tööandjad OSKA uuringute andmeil kõige kõrgemalt hindavad. Aprilliku Oskuste Akadeemias räägib mentor ja kutseõpetaja Aly Valvas sellest, et loovus on lausa supervõime.
Oskuste Kompassis defineeritakse loovmõtlemist ja loovalt lähenemist oskusena mõelda väljaspool tavapäraseid raame, käsitleda teemat või olukorda eri vaatenurkadest, leida mõistliku ajaga probleemidele ja olukordadele loovad lahendused. Loovad oskused on Oskuste Kompassis seotud väga eripalgeliste ametitega, nagu lavastaja, õpetaja, stilist, instrumentalist, ent ka näiteks kinnisvarahaldur, ohvitser, veekäitlusoperaator, viipekeeletõlk – need on ametid, mille puhul loomingulisuse olulisusele ehk kohe ei mõtlegi.
OSKA üldoskuste uuringust selgub, et loovus, mida töömaailmas kõrgelt hinnatakse, on seotud rakendusliku mõtlemisega – inimestelt oodatakse võimet koguda uut infot, seda töödelda ning seostada seniste teadmiste ja eluliste olukordadega. Selline mõtteviis võimaldab ettevõtet arendada, leida uusi ärivõimalusi ning luua suuremat lisandväärtust nii ettevõtetele kui ka nende klientidele.
Tartu Rakendusliku Kolledži front-end’i ja tarkvara arendusmeetodite kutseõpetaja ning ka noorem-tarkvaraarendajate mentor Aly Valvas tõstab loovusest rääkides esile veel ühe tähtsa komponendi: julguse katsetada. Katsetamisjulgus annab loovale inimesele eelise ka generatiivse tehisintellekti ees.
„Lihtsustatult võiks mõelda nii, et masinatele saame usaldada need tööd, mida saab teha mingi korduva mustri järgi, mis on rutiinsed ja vajavad pidevat detailitäpsust,“ rääkis Valvas. „Loov inimene julgeb katsetada, eksida ja õppida, kombineerida lahenduse leidmiseks esmapilgul kokkusobimatuid ideid, aga selliseid kompleksseid tegevusi masinad veel ei tee.“
Tehisaru saame kasutada üksikute sammude lahendamiseks, saame põrgatada ideid ja oma mõtteid vormida, aga empaatia ja tähenduslikkus on masinale veel kättesaamatu mõõde ning seetõttu on inimene otsustuste tegemisel asendamatu, ütles Valvas.
Generatiivse tehisintellekti arengu kiirus teeb paljusid murelikuks. Kui tehisaru saab muutuda loovaks, kas see on siis midagi, mida saab õppida ka inimene?
Valvase sõnul nõustub ta osalt nendega, kes väidavad, et loovus on inimesele n-ö kaasa sündinud: „Näiteks osale meist on kaasa antud musikaalsus, hea keeletunnetus või joonistamisoskus. Samas nii nagu on võimalik õppida eri keeli kõnelema või pilli mängima, on ka loovust võimalik õppida.“
Loovuse arendamiseks on välja töötatud mitmesuguseid tehnikaid ja raamistikke, mis aitavad ideid leida ja mõtlemist suunata. On koostatud uuringuid, mis näitavad, et loovuse arendamine on seotud meid ümbritseva keskkonna, kogemuste ja õppimisega. „Õpilased vajavad ruumi, kus eksimine on lubatud ja mängulisus väärtustatud. Just mänguline ja turvaline keskkond võimaldab loovust arendada,“ toonitas ta.
Mõte, mille iga 23. aprillil Oskuste Akadeemia veebiseminaril osaleja Aly Valvase ettekandest kaasa võiks saada, on veendumus, et loovmõtlemist saab õppida ja arendada igas vanuses ja erinevates olukordades − piisab sellest, kui oled avatud, julged küsida ja jääd uudishimulikuks.
Registreeru veebiseminarile siin.
