Kutse andjate mõttekoja aprillikuu kohtumise teemaks oli hindamisprotsessi keskmes olev eksamisituatsioon taotleja ja hindaja toetamise võtmes. Kogemusi jagas Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu kutseandmise, koolituste ja järelkasvu valdkonnajuht Virge Sütt.
Süti hinnangul on eksamisituatsioon toetatud kohtumine, kus selgelt läbimõeldud eksamikorraldus aitab taotlejal paremini oma oskusi esitada. Ka hindajat toetavad tema sõnul läbimõeldud struktuur ja ühtne hindamiskultuur, mis loovad eeldused objektiivsuseks ja läbipaistvaks hindamiseks. „Toetamine ei ole erand, see on osa professionaalsest hindamisest, mis loob selgust nii taotlejale kui ka hindajale. See on nagu peegel, mis toimib mõlemat pidi,“ märkis ta.
Näite tõi Sütt sellel aastal, uuendatud kutsestandardi ja kutse andmise korra järgi toimunud ehitiste elektriku 3. ja 4. taseme kutseeksamitelt, mis on juba näidanud tõusutrendi sooritustulemustes.
Hindamismeetodid:
- Elektrooniline test 30 valikvastusega, sh arvutusülesanne. Testi läbimiseks on ette nähtud 1 tund ning lävendiks on 70%, mis tagab praktilisele tööle pääsemise.
- Praktiline töö toimub stendidel, kus on komplekteeritud vajalikud komponendid ülesande lahendamiseks. Testi läbimiseks on ette nähtud 3 tundi ning lävendiks on 70%.
Hindajate toetamine
Süti sõnul saab toetamine alguse enne eksamit, mil hindajatele saadetakse tutvumiseks eksami juhend, hindamiskriteeriumid, hindamislehed ja protokollid ning toimub koosolek hindajate ühele lainele viimiseks. „Kõige alus, et hindaja oleks rahulik ja teaks, mida ta tegema peab, on detailselt koostatud hindamisjuhend ja hindamiskriteeriumid“.
- Rollid ja ülesanded. Eksamipäeval saabuvad hindajad kohale varem ning jaotavad rollid ja jagavad ülesanded. Veel kord vaadatakse koos üle hindamisjuhend.
- Oma loodud süsteemis on lihtsam hinnata. Kutseeksami sisu ja vormi on kujundanud tänased hindajad ise. See loob aluse hindaja kindlustundele ja välistab olukorra, kus ta võiks hindamisel ebakindlust kogeda.
- Abiks on kontroll-lehed. Eksami praktiline osa sisaldab erinevaid ülesandevariante. Kontroll-lehtedel on välja toodud kõik vastuvõetavad lahendused, aidates sellega ennetada arusaamatusi hindamisel ja tagada hindamise ühtsuse.
- Individuaalne hindamisleht. Igal hindajal on oma hindamisleht, kus on selgelt välja toodud, mida praktilise ülesande sooritamise juures hinnatakse. Seal hulgas punktid, mis taotleja välja teenib, nt 0 punkti, 5 punkti või 0–5 punkti. Hindamislehele saab lisada kommentaare konkreetse taotleja soorituse kohta, nt erakordselt positiivse kui ka kehvema soorituse korral, et esitatud oskusi oleks lihtne tuvastada.
- Objektiivse ja läbipaistva otsuse tagamiseks vaatavad üks ühele toimunud hindamisel küsitavusi tekitanud juhtumi üle ka teised hindamiskomisjoni liikmed.
Taotleja toetamine
- Ärevuse maandamine. Taotlejatele on saadetud eelnevalt kogu vajalik info ning antud võimalus esitada täiendavaid küsimusi. Kohale palutakse tulla varem, et taotleja jõuaks situatsiooni sisse elada.
- Selged juhised kohapeal. Info katavad hindamiskomisjoni liikmed vastavalt oma eelnevalt kokku lepitud rollile. Muu hulgas teavitatakse, kust saab vajadusel vett, kus asub tualettruum ning kuhu pöörduda tervisemurede korral.
- Juhiste kordamine. Inimesed talletavad infot erinevalt ning võib juhtuda, et kontekstiväliselt dokumentidega tutvumisel fookus hajub. Seepärast on juhised toodud sisse ka eksamisituatsiooni – eksami struktuur käiakse kohapeal veel kord üle.
- Eksamiosade vahepealne aeg. Kui elektroonilise testi tulemus on positiivne, suunatakse taotleja edasi praktilise osa sooritamisele. Teda juhendatakse, kus vahepeal oodata. Praktilise osa toimumiskoha (ruumi number) ja algusaja info avaldatakse testi läbiviimise klassiruumi tahvlil.
- Praktiline töö. Enne praktilise töö algust tutvub taotleja juhendiga ning allkirjastab selle kinnitamaks, et on sisust aru saanud. Kohapeal vaadatakse üle töö käik ja korralduslik info, sh veendutakse, et taotlejal on kaasas isikukaitsevahendid ja tööriistad. Pärast eksamit tagastatakse juhend ja eksamiülesandega seotud vahendid. Praktilise töö algus ja lõpp fikseeritakse hindaja poolt.
- Hindamine ja tagasiside. Kui taotleja on praktilise töö lõpetanud, juhendatakse teda, kuhu jääda hindamist ootama. Hindamise ajaks kutsutakse taotleja(d) tagasi eksamiruumi, kus antakse tagasisidet kohe hindamisprotsessi käigus.
Mõttekoja aktiivsete liikmete hulgas tõstatus küsimus: kui kutsestandard kirjeldab miinimumnõudeid ja -kompetentse, siis kuidas tagada, et 70% lävendi puhul ei jääks mõnes olulises valdkonnas läbiv ebakompetentsus tähelepanuta ega tehtaks mööndusi kutse andmisel. Virge Süti sõnul on eksami koostajatel tugevad teadmised töömaailmas vajalikest teoreetilistest ja praktilistest kompetentsidest ning oskus koostada küsimused viisil, mis tagab, et kõik oluline saab hinnatud. Eksam on üles ehitatud viisil, mis annab suurema kaalu töömaailmas esmavajalikele oskustele, aidates sellega tagada hindamise vastavuse kutsestandardi kompetentsusnõuetele.
Loe lisaks:
Margit Timakov: pidev analüüs valmistab ette järgmiseks eksamiks