Hariduse kutsenõukogu kinnitas uuendatud õpetaja kutsestandardid. Lisaks lasteaia- ja kooliõpetajatele saavad edaspidi samade kutsestandardite alusel kutset taotleda ka abi- ja huvihariduse õpetajad. Uuendatud standardite alusel hakatakse kutset andma alates septembrist.
Kui praegu kehib neli õpetaja kutsestandardit kolmel tasemel: tase 6, tase 7 (kaks standardit) ja tase 8, siis alates 1. septembrist kehtib viis standardit neljal tasemel, kuna uuena tuli juurde 5. taseme standard.
„Varem olid kutsestandardite fookuses vaid lasteaia- ja kooliõpetajad, kellel on kvalifikatsiooninõudena kinnitatud bakalaureuse või magistrikraad, ent nüüd on hõlmatud ka abi- ja huvihariduse õpetajad, kellel piisab keskharidusest,“ selgitas 5. taseme kutsestandardi loomise vajadust kutsestandardeid uuendava töörühma esindaja, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Margus Pedaste. „See oli nii hariduse kutsenõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka huvigruppide ootus, et abi- ja huvihariduse õpetajad saaksid samuti kutset taotleda õpetaja kutsestandardite alusel.“
Viienda taseme õpetajad võivad töötada abiõpetajana koolis või lasteaias ning alustava huvihariduse õpetajana huvikoolis. Kuigi nad ei täida iseseisvalt kõiki õpetajatööga seotud ülesandeid, tegutsevad nad näiteks huvihariduses siiski suhteliselt iseseisvalt, juhendades õppijaid ja viies läbi õppetööd vastavalt õppekavale.
Täielikku iseseisvust õpetajatöös eeldatakse alates 6. tasemest. Valdav osa lasteaia- ja huvikooliõpetajatest peaksid vastama kutsestandardile õpetaja, tase 6. See aga ei tähenda, et nad ei võiks liikuda karjääriredelil edasi vastavalt järgnevale kolmele standardile 7. ja 8. tasemel.
Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuste üldainete õpetaja peab vastama standardile õpetaja, tase 7. Vanemõpetaja, tase 7 standard on samal tasemel, kuid eeldab kutse omajalt kõrgemat kompetentsust ja vastutusrikkamat rolli.
Meisterõpetaja on 8. tasemel ja temalt eeldatakse veelgi suuremat kompetentsust: sellist, mis on hariduslike kvalifikatsioonide maailmas võrreldav doktorikraadiga, kuigi kutsekvalifikatsiooni saamiseks ei pea doktorikraadi olema.
„Viieastmeline süsteem annab hea võimaluse õpetaja karjäärimudeli ülesehitamiseks ja ka koostöö soodustamiseks. Selles süsteemis ei seisa iga õpetaja üksnes enda eest, vaid vastutab ka laiemalt õpetajate kogukonna eest,“ ütles Pedaste.
Enese hoidmine on oluline kompetents
Uutes õpetaja kutsestandardites on välja toodud, et õpetaja peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nii nende isiklikuks kui ka ühiskondlikuks toimetulekuks, aidates kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele ning väärtuste kujunemisele. Tema töö olulisemad valdkonnad on töö iseenda, õppijate, kolleegide, organisatsiooni ja kogukonnaga, sh lastevanematega.
„Minu jaoks märgilise tähendusega on see, et me otsustasime tuua esimesele kohale õpetaja enesehoiu ja professionaalsuse tagamise kompetentsi: kõigepealt peab ta iseennast hoidma ja siis ta saab hästi keskenduda õppijate toetamisele, kolleegidele ja kogukonnale,“ sõnas Pedaste. Ta selgitas, et õppija toetamine on endiselt kõige mahukam kompetents ja võtab kõige suurema osa õpetaja tööajast, ent alguse saab kompetentne töö õpetaja enda heaolust.
Kehtivates standardites esitatud 11 läbiva kompetentsi asemel on uutes standardites üldoskused, mida hinnatakse kutse andmisel ja taastõendamisel: analüüsi- ja sünteesioskus, õppimisoskus, innovatsioonipädevus, väärtustest lähtumine, säilenõtkus, suhtlemisoskus, koostööoskus ja digipädevus.
Uue osana on standardites kirjeldatud tulevikuoskused, kus avatakse, millises suunas muutub õpetajaamet ja millised pädevused saavad seeläbi senisest veelgi olulisemaks.
Kutsestandarditesse lisati seni kutse andmise korras olnud kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja taastõendamisel, lähtudes kutsestandardi muutunud juhendist.
Uued kutsestandardid hakkavad kehtima 1. septembrist 2025. Standardid kehtivad viis aastat.
Tutvu uuendatud kutsestandarditega