Tööülesanded kinnisvarateenuste valdkonnas on muutunud keerukamaks ning koos sellega on kasvanud ootused töötajate oskustele ja hariduslikule ettevalmistusele, selgub OSKA uuringust.
Kinnisvarateenuste valdkonna põhikutsealadel töötas 2023. aastal u 35 000 inimest. Järgneva kümne aasta vaates jääb töökohtade arv OSKA prognoosi kohaselt samaks. Põhikutsealadele vajatakse prognoosiperioodil (aastani 2033) kokku umbes 15 000 uut töötajat, peamiselt pensionile jääjate asendamiseks.
Kogu uue tööjõuvajadusest veerand ehk u 4000 inimest võiks omandada erialase ettevalmistuse tasemeõppes. „Kõiki töötajaid ei ole tingimata vaja tasemeõppes õpetada, sest valdkonda saab siseneda ka muu eriala taustaga, täiendades oma kinnisvaraalaseid teadmisi ja oskusi koolitustel või töökohal,“ selgitas OSKA analüütik Mare Uiboupin.
Valdkonna mitme põhikutseala tegevus on seadusega reguleeritud: maakorraldaja, kinnisvara hindaja, kinnisvara haldusjuht, kinnisvarahaldur, korstnapühkija, kahjuritõrjuja. Reguleeritud kutsealal töötamine eeldab kutsetunnistuse olemasolu ning erialase väljaõppe läbimist kas taseme- või täiendusõppes, mistõttu on vaja pakkuda mitmes vormis ja paindlikke õppimisvõimalusi.
Samas oodatakse varasemast enam erialase haridusega töötajaid ka kutsealadel, mis ei ole seadusega reguleeritud. Eriti tuntakse puudust kinnisvaraalase kõrghariduse lõpetajatest ja neist, kes on õppinud kinnisvara haldamist ja ehitiste tehnosüsteemide hooldamist kutseõppes.
Kõrgemad ootused tööjõu erialasele ettevalmistusele on tingitud arengutest valdkonnas: tehnosüsteemid nii uutes kui ka renoveeritavates hoonetes muutuvad järjest keerukamaks, suund on kinnisvara kestlikumale ja kulutõhusamale kasutamisele, regulatsioonid karmistuvad. Jätkub trend osta professionaalset kinnisvarateenust. See kõik nõuab kinnisvarateenuste pakkumisel teistsugust lähenemist, mistõttu töötajad peavad oma oskusi ja teadmis täiendama.
Prognoosi kohaselt jääb tasemeõppe lõpetajate arv väiksemaks kui uue tööjõu vajadus. Tõenäoliselt asub kinnisvarateenuste valdkonnaga seotud tasemeõppekavadelt kümne aasta jooksul valdkonda tööle veidi üle 2000 inimese. See tähendab, et erialase tasemeõppe lõpetajaid on vajadusest ligi poole võrra vähem.
Teatud määral kompenseerib lõpetajate puudujääki valdkonda tööle asumine muudelt lähedastelt erialadelt (nt ehitusest, ärindusest, õigusalalt). Tööjõu kättesaadavust leevendab osaliselt välistööjõud, keda on kinnisvarahooldajate ja puhastusteenindajate seas umbes kümnendik.
OSKA uuringujuht Ingrid Lepik toonitas, et täiendkoolitustel on kinnisvarateenuste valdkonnas oluline koht nii uute kui ka olemasolevate töötajate koolitamisel, mistõttu peab kindlasti jätkuma paindlike ja mitmekesiste õppimisvõimaluste pakkumine.
Tutvu OSKA uuringuga: „Tulevikuvaade tööjõuvajadusele: kinnisvarateenused“.
Tutvu kinnisvara valdkonna ametite kirjeldustega Oskuste Kompassis.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.