Kutsekojas loodavas oskuste süsteemis, uue nimega Oskuste Kompassis, mille esimese etapi avalikustame maikuus, oleme võtnud eesmärgiks kirjeldada umbes 400 ametit, märkides nende juures ära vajaminevad oskused registri ligi 2400 oskuse seast.
Pärast põhjalikku sõelumist jäid esialgu valikusse ametid:
- kus on koostamise ajal palju hõivatuid (nt müüjad);
- mida on OSKA ülevaadete põhjal tulevikus väga vaja (nt insenerid, õpetajad, IT-ga seotud ametid);
- mille kaudu saab iseloomustada igast töövaldkonnast kasvõi mingitki osa, st saavutada valdkondlik katvus;
- millel on olemas kutsestandard (ametikirjelduse aluseks on kehtiva kutsestandardi A-osa „Kutsekirjeldus“).
Lisaks on esitatud ka selliseid ameteid, mida ei ole tööturul küll palju vaja, kuid mille on tervikuna ära kirjeldanud vastav erialaühendus (nt filmitööstus). Ka oleme oma valikus arvestanud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses karjäärinõustamisel kasutatavat Jobpicsi ametiloendit.
Ameti leidmiseks on oskuste süsteemis kaks teed. Esimene võimalus on sisestada otsinguaknasse konkreetse ameti nimetus (nt andmeanalüütik, ehitusinsener, kokk vms), misjärel kuvatakse ülevaade selles ametis vajalikest teadmistest, töökeskkonna eripäradest, töövahenditest, erinõuetest, palgast, karjääri- ja koolitusvõimalustest jpm.
Teine võimalus on otsida huvipakkuvaid ameteid 23 töövaldkonna järgi. Oleme püüdnud ametite esitamisel katta enam-vähem võrdselt kõiki valdkondi, kuid see ei ole olnud omaette jäik eesmärk. Sel põhjusel on mõni valdkond kaetud märksa suurema ametite loendiga kui teised (nt loomevaldkond ja tootmisvaldkond). Ka tuleb ette selliseid ameteid, mille esindajaid on kõigis valdkondades ja mida on võimatu vaid ühe valdkonnaga piiritleda (nt raamatupidaja, personalijuht, sekretär jt).
Oskuste süsteemi koostajatena oleme ameteid valides-kirjeldades otsustanud esitada osa ameteid üldistatuna. Nii ei ole eraldi kirjeldatud juhte valdkonnapõhiselt (nt juhid jäätmemajanduses, juhid tööstuses jne), vaid juhti kui sellist tema tööülesannetest lähtuvalt (nt organisatsiooni juht, tootmisjuht jm).
Oleme ametitega seostanud üheksa nn persoonat, mis iseloomustavad erinevaid töö eesmärke ja aitavad süsteemi kasutajal veelgi asjakohasemate tulemusteni jõuda. Nendeks üldistavateks persoonadeks on looja, vastutaja, toetaja, juhendaja, tehnik/käsitööline, analüütik/probleemilahendaja, klienditeenindaja, administreerija ja kaitsja/kontrollija.
Ametite loetelu valikul on oluline ka õppetase – oskuste süsteemist leiab infot nii lihtsamate ametite (nt vajalik on üksnes põhiharidus, millele lisandub töökohapõhise õppe võimalus) kui ka keerukamate ametite kohta (nt nõutav on kõrgharidus ja/või vastaval tasemel kutsetunnistus).
Seega oleme ameteid kirjeldanud seinast seina nii vajaliku ettevalmistuse taseme kui ka töövaldkonna mõttes, st oskuste süsteemist leiab nii lihttööliste, keskastme spetsialistide, oskustööliste kui ka tippspetsialistide ameteid kõigist majandustegevuse valdkondadest.
Ameteid puudutav info on oskuste süsteemis ühtlustatud ning oskuste registriga seostatud. Ametikirjelduste põhilised allikad on kutsestandardid, Töötukassa ametikirjeldused ja OSKA uuringud. Kui eelnimetatud allikates mingi ameti kohta (piisavalt) infot pole või on teada, et selle kutsestandard on peagi uuenemas, siis on see amet n-ö ootele pandud.
Oleme ametite ja oskuste kirjeldamisel säilitanud seosed ka teiste andmebaasidega: valdkonnad on seostatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoriga (EMTAK), ametid rahvusvahelise standardklassifikaatoriga (International Standard Classification of Occupations, ISCO) ja oskused Euroopa oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaatoriga (European Skills, Competences, and Occupations, ESCO).
Töö käigus oleme püüdnud aimata ette ka kasutajate mõttekäike ehk mis sõnu võiks meie andmebaasi kasutaja otsinguaknasse tippida. Sestap oleme suure osa ametite juurde lisanud hulganisti sünonüüme, et otsija ikka soovitud info juurde jõuaks (nt kinnisvaramaakler = maakler, kutseline maakler, kinnisvarakonsultant).
Ajal, mil oskuste süsteem veebis kasutusvalmiks saab, töö ametite ja nende juurde kuuluvate oskuste kirjeldamisega jätkub.
Killu Mei, oskuste registri toimetaja