Перейти к содержимому
Home » Kutsetunnistus annab tööandjale kindluse

Kutsetunnistus annab tööandjale kindluse

Nagu Kutsekoda (Kutsekoda korraldab koos koolide ja tööandjatega ühtse keskse kutsesüsteemi loomist) on oma kodulehel väga kenasti välja öelnud: ettevõtjate püsimajäämiseks on vajalik kompetentse, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, kes suurendavad ettevõtte tootlikkust. Üheks töötaja kvaliteedi näitajaks on ka näiteks kutsetunnistus. Ehkki kutsetunnistuse omamine on üldjuhul vabatahtlik (v.a teatud erialal, kus seadusega on sätestatud kohustuslik nõue – nt pottsepad, korstnapühkijad), annab see tööandjale kindluse, et töötajal on nõutud oskused ja teadmised omandanud.

Klaris Uuringud OÜ koostöös Kutsekojaga viis läbi uuringu kutseeksamite ja kutsetunnistuste vajalikkusest õppijatele ja tööandjatele. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, milline on kutseeksamite maine, õppurite nõrgad ja tugevad küljed ning koolis omandatu vastavus kutsestandardile.

Uuringusse ei olnud küll kaasatud kõiki valdkondi, kus kutsetunnistust välja antakse, kuid hea ülevaate annab ka pisteline uuring, mis viidi läbi toitlustamise (kokk), raamatupidamise (raamatupidaja assistendi), ehituse (ehitusviimistleja, müürsepa), puidu (tisleri), metalli (metallitöötlemispinkidel töötaja, koostelukksepa, keevitaja) ning energeetika (elektriku, automaatiku) valdkondades.
Praktilised oskused läbi praktilise õppe
Eksamikomisjoni liikmed leidsid näiteks ehituse ja puidu valdkonnas, et ülesannete lahendamisel on sageli komistuskiviks matemaatikaoskus, ülesandest arusaamine ning rohkem tähelepanu tuleks koolides pöörata elementaarsetele teadmistele ja oskustele.

Praktiliste oskuste taset seostati praktilise õppe võimaluste ja tasemega koolis, sh kutseõpetajate kompetentsusega, samuti ettevõttepraktika tasemega ja praktiliste oskuste omandamise võimalustega koolis. Eksamikomisjonide liikmed leidsid, et suhtumine töösse saab küll alguse kodust, kuid ka koolil ja praktikakohtadel, sealsel õhkkonnal, on oluline roll õpilaste töössesuhtumise kujundamisel.

Nii müürseppade kui ka ehitusviimistlejate eksamikomisjoni liikmed hindasid õpilaste ettevalmistust võrreldes eelmiste aastatega kutseeksamiks paranenuks. Paranemist seostati mh riiklike õppekavadega, tänu millele koolides õpetatakse enam-vähem ühtemoodi, ning lõpueksamite ja kutseeksamite ühildamisega, mis annab õpilastele stiimuli ainet paremini vallata. Paranemist nähti ennekõike paremates vastustes, oskuses kirjeldada tööde teostamist, parema kursisolekuga ohutustehnikast.

Samas oldi kutseeksami sooritamise ning kutsetunnistuse vajalikkuse osas valdkonniti väga erinevatel seisukohtadel: nt toitlustuses arvas 42% vastanutest, et kutsetunnistus annab kindlasti pärast lõpetamist töö leidmisel eelise. Nii puidu valdkonnas kui ka metallipingi töötajatest arvas vaid 15% vastanud õpilastest ning raamatupidaja assistentidest vaid 25%, et kutseeksami sooritamine annab töö leidmisel eelise. Samas 57% keevitamise õppuritest ning 52% automaatikutest arvas, et kutseeksami sooritamine annab pärast lõpetamist töö leidmisel eelise ning kutsetunnistus on tööandja jaoks oluline.
Uuringus pakuti koolidele lahendustena välja ennekõike koolidevahelist koostööd, õpetajate stažeerimist, kutseõpetajate taseme tõstmise vajalikkust, praktikajuhendajate koolitust ning seda, et eksamikomisjonidesse tuleks kaasata rohkem tööandjaid.
Kutseeksamite taseme ning maine tõstmiseks oleks oluliseks sammuks tööandjate informeeritus kutsetunnistustest — kutseeksamid võiksid omada tähendust tööandjate jaoks kui kinnitus töötaja/potentsiaalse töötaja kompetentsusest.

Kutsete süsteemi ja kutsetunnistusega on võimalik tutvuda Kutsekoja kodulehel www.kutsekoda.ee ning uuring on kättesaadav aadressil vana.kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10373139/10457155/Uuring.pdf

Koidu Mölderson
Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Перейти к содержимому