Kutsesüsteemil täitus tänavu 25 aastat loomisest. Süsteemi vitaalsust tõendab osapoolte jätkuv tihe koostöö ning soov süsteemi ühiselt edasi areneda, et pidada sammu töömaailma muutuvate ootustega.
Kutsesüsteemi 25-aastaseks saamist tähistati Eesti kutsesüsteemi sünnikodus – Eesti Kaubandus-Tööstuskojas. Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor ja Kutsekoja nõukogu esimees Mait Palts sõnas külalisi tervitades, et tal on suur rõõm Kutsekoja tegevuse üle ning selle üle, et kutsesüsteem on ajaga palju edasi arenenud, aina enam tööandjate nägu läinud ning tööturul toimuvaga arvestav.
Haridus- ja Teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All tõi välja, et Eesti kutsesüsteem saab teistelt riikidelt sageli kiita. Kui küsitaks, kuidas selline süsteem on õnnestunud ülesse ehitada, on Külli All vastanud, et õiget asja tehti õigel ajal – siis, kui olid kõige tugevamalt olemas innustus ja tahe.
Kutsesüsteem sündis koostöös
Vajadust kutsesüsteemi järele tunnetati 1990ndatel tugevalt nii haridus- kui ka töömaailmas, meenutas Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma, kes on algusest peale olnud kutsesüsteemi ülesse ehitamise juures.
Kui NSVLi aegadel olid õppekava arendajateks üleliidulised instituudid, siis Eesti vabariigi taasiseseisvudes valitses segadus, kust peaks tulema teadmine, mida õpetada. Tööturul toimusid kiired muutused ja arusaamine, mida üks või teine ametimees teeb ja teha peab oskama, oli segane. Samuti puudus arusaamine, kuidas peaks tööturusignaalid oskuste vajaduse osas jõudma õppesse.
Ettevõtjatel olid olemas nii vajadus kui ka soov midagi ise ära teha selleks, et kutseharidusest tuleksid tööturule spetsialistid, kelle oskustega saaks rahul olla. 1997. algasidki kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel läbirääkimised partneritega ja nende ootuste kaardistamine. Aasta lõpuks vormus „Kontseptsioon Eesti töötajate kvalifikatsioonisüsteemi loomiseks“, mille Vabariigi Valitsus heaks kiitis.
1998. aasta märtsis loodi Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juurde kutsereformigrupp. Samal aastal moodustati esimesed kutsenõukogud ning aasta lõpuks olid koostatud esimesed 18 kutsestandardit, mis korrastasid kutsealal tegutsejate jaoks tööturgu ning said kutsekoolidele õppekava aluseks. 2000. aastal võeti vastu Kutseseadus.
Tegevus laienes
Kutsesüsteemi kasvades jäi Eesti Kaubandus-Tööstuskoja katusealune sellele kitsaks ning kutsesüsteemi arendamiseks ja hoidmiseks otsustati luua iseseisev ja erapooletu organisatsioon — Kutsekoda. Kutsekoja asutasid tööturu osapooled: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametühingute Keskliit ja TALO; riigi esindajana Sotsiaalministeerium.
„Kutsesüsteem sündis tänu väga paljude inimeste õhinale, uskumisele ja töökusele. Kutsesüsteemi poleks sündinud ilma laia ringi partnereid kaasamata,“ sõnas Kutsekoja finantsjuht Katrin Kerem ning lisas, et suure ringi ekspertide kaasatus on olnud ja on tänaseni Eesti kutsesüsteemi fenomen.
Aastatega on Kutsekoja tegevus laienenud ning lisandunud erinevaid projekte: Kutsekoda on Europassi keskus Eestis alates 2005. aastast, Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise keskus Eestis 2010. aastast ning Euroopa täiskasvanukoolitajate võrgustiku EPALE koordineerija Eestis alates 2015. aastast.
2015. aastal loodi Kutsekoja juurde Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. OSKA prognoosib, kuidas muutub lähema kümne aasta jooksul eri majandusvaldkondades hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused ning kas koolituspakkumine on sellega kooskõlas.
Areng jätkub
Kutsesüsteemi arendamine jätkub. Kutsekoda koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga käivitas 2022. aastal kutsesüsteemi uuendamise protsessi, mille eesmärk on oskuste põhisele kutsesüsteemile üleminek. Osapooled tõdevad, et kutsestandarditel põhinevat kutsesüsteemi on liiga jäik tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas, kus tööandjad otsivad konkreetse eriala esindaja asemel sageli teatud oskusi.
Reformi käigus arendatakse välja uus oskuste süsteem ning valmib digitaalne keskkond, millest saab tööriist nii töö- ja õpivalikute tegijatele kui ka tööandjatele, koolitajatele, õppekavakoostajatele ning õpi- ja karjääriteede toetajatele. Digikeskkonna esimese etapi arendus muutub kasutajatele kättesaadavaks juba 2024. aasta mais.
Loe lisaks
Uuring tõi välja kutsesüsteemi rakendumise head ja vead
OSKA ettepanekud on leevendanud mitmeid tööjõuga ja oskustega seotud kitsaskohti
Mõisted selgeks: oskuste süsteem, ekspert, ametiprofiil – millega tegu?
Vaata ka kutsesüsteemi ajalugu illustreerivat multifilmi.