Перейти к содержимому
Home » OSKA ettepanekud on leevendanud mitmeid tööjõuga ja oskustega seotud kitsaskohti

OSKA ettepanekud on leevendanud mitmeid tööjõuga ja oskustega seotud kitsaskohti

OSKA valdkonnauuringute seireküsitlused näitavad, et enamus OSKA ettepanekutest on töösse võetud ning need on toonud soovitud muutusi.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust prognoosivaid OSKA uuringuid on läbi viidud aastast 2015. Igas uuringus sõnastatakse ettepanekud haridus- ja töömaailma osapooltele konkreetse majandusvaldkonna tööjõu ja oskustega seotud kitsaskohtade leevendamiseks. OSKA ettepanekute eesmärk on tagada, et tuleviku tööturul oleks piisavalt kvalifitseeritud ja vajalike oskustega töötajaid. Ettepanekute elluviimist jälgitakse seireküsitluste ja -seminaridega.

Avatud on uusi õppimisvõimalusi

Seireküsitlused  näitavad, et enamikus valdkondades on tehtud või töösse võetud 75% OSKA ettepanekutest. Kõige rohkem ettepanekuid on OSKA teinud õppekohtade suurendamiseks või vähendamiseks kutse- ja kõrghariduses, samuti õppekavade arendamiseks, et need hõlmaksid rohkem tööturul nõutavaid oskusi.

Kõrghariduses võib OSKA soovituste rakendamise positiivsete näidetena välja tuua jätkusuutlike keemiatehnoloogiate ja roheliste energiatehnoloogiate õppimise võimaluste loomise, ostu- ja hankekorralduse eriala loomise või karjäärinõustaja spetsialiseerumise loomise psühholoogia magistriõppes.

Kutseõppes on avatud näiteks tervishoiusekretäri, hambaravi assistendi, võrguelektriku ja võrgutehniku, automaatik-tehniku, ostu- ja hankespetsialisti, valgustaja, kinnisvarahalduri ja kinnisvarahooldaja õpe ning töökohapõhine müüja õpe.

Täiendusõppes, kus õppimisvõimaluste loomine on tasemeõppest lihtsam ja paindlikum, on ka muutused kõige suuremad.  Palju on ära tehtud OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 2016. ja 2021. aasta uuringu ettepanekutele tuginedes. Näiteks loodud riiklikult toetatud täienduskoolitusvõimalused IT-spetsialistide ümberõppeks ning ka teiste valdkondade spetsialistidele suunatud erialaspetsiifilised IT koolitused. Muudest valdkondadest saab välja tuua vee-ettevõtete tehnilise personali baaskoolitused, õigustoimingute spetsialisti tasemeõppe asemel täiendkoolituse, kohalike omavalitsuste keskkonna-, arendus-, ehitus- ja planeerimisspetsialistidele loodud järjepidevad ja süsteemsed koolitused, finantsvaldkonnas rahapesu tõkestamise ja riskijuhtimise koolitused jne.

Mõned kitsaskohad ootavad endiselt lahendust

Osa ettepanekuid ei ole erinevatel põhjustel seni töösse läinud ning seal on kitsaskohale lahenduse leidmine endiselt fookuses. Näiteks soovitas OSKA nii 2016. kui ka 2023. aastal metsanduse ja puidutööstuse valdkonna uuringus puidukeemia õppe avamist, ent seni seda tehtud pole. Kutseõppes on veokorraldajate-logistikute erialal vastuvõtt ja lõpetajate arv aasta-aastalt kasvanud, kuigi tööturul on logistikute ülepakkumine. Ehituse valdkonnas koolitatakse endiselt liiga palju viimistlejaid, samas kui tööturul tuntakse teravat puudust hoopis  konstruktsiooniehitajatest, keda ei koolitata piisavalt.

Põhjuseid, miks soovitud muutused ei ole toimunud, on mitmeid, nagu noorte endi eelistused, kooli tehniline baas või õppekorralduse maksumus.

Seadusemuudatused on rasked tulema

Kui valdkonnauuringu käigus on ilmnenud, et mõne kitsaskoha lahendamine eeldab seaduse muutmist, on OSKA vastava ettepaneku teinud. Kuid kuna seadusandlikud teemad on palju laiemad ja komplekssemad kui OSKA soovituste ulatus, on siin tulemuste saavutamine keeruline.

Positiivseid näiteid siiski on: töölepinguseaduses on fikseeritud tööaja nõue asendatud eeldatava tööajavahemikuga, maksukorralduse seaduses kehtestatud võimalus sõlmida jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepet kasutades paindlikumaid töölepinguid, välismaalaste seaduses  asendati 1,24-kordne palgatasu nõue Eesti keskmise palgatasu nõudega, kõrgharidusseadus ette nähtud VÕTA-ga saadud ainepunkte arvestamine tasuta õppes püsimiseks vajalike ainepunktide mahu hulka.   

Samas ei ole endiselt sõlmitud  kokkuleppeid pädevuspiiride osas arsti ja õe, õe ja hooldustöötaja, eriõe ja õe ning farmatseudi, proviisori ja õe vahel, kuigi OSKA seda juba oma 2017. aastal avaldatud uuringus soovitas.

OSKA seireuuringud toimuvad 1,5−2 aasta möödudes valdkonnauuringu avaldamisest. Senine kogemus näitab, et ekspertide seire käigus veelkord kokku kutsumine ning probleem- ja lahenduskohtade üle rääkimine on sageli tõukeks, mis ootele jäänud tegevused käima lükkab.

Tutvu OSKA uuringutega

Loe OSKA mõju kohta

Перейти к содержимому