Kutsestandardid

Logopeed, tase 8

Versiooni number: 9

Kutsestandardi tähis: 23-11032018-02/9k

Spetsialiseerumised:
Kliiniline logopeed, tase 8
Logopeed, tase 8

Valdkond: TERVIS JA HEAOLU

Kutseala: Kõneravi

Kutsetegevuse valdkond: Tervishoid

Vastutav kutsenõukogu: Tervishoiu Kutsenõukogu

Otsus: 10/11.03.2018

Kehtib alates: 11.03.2018

Kehtib kuni: 10.03.2019

EKR tase: 8

Ametite (ISCO) klassifikaator:
2 Tippspetsialistid
22 Tervishoiu tippspetsialistid

EMTAK klassifikaator:
Q TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
86 Tervishoid

ISCED klassifikaator:
091 Tervis
0915 Teraapia ja taastusravi

Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 8

Muudatused:
Muudatusteta pikendamine üheks aastaks

Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.

Töö kirjeldus

Logopeed on tippspetsialist, kelle töö eesmärk on patsiendi kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kujundamine ja/või taastamine ning häire ennetamine. Töö koosneb vahetust tööst patsientidega, töö ettevalmistusest ja analüüsist, suhtlemisest patsiendi lähedaste ning teiste erialaspetsialistidega.
Logopeedid töötavad erinevas vanuses patsientidega tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusasutuses või erapraksises. Tervishoiuasutustes töötamine eeldab kliinilise logopeedi kutset. Logopeed järgib kutse- eetikat ja tema töös on vajalik pidev enesetäiendamine ja supervisioon.

8. taseme logopeedid suudavad teraapiat läbi viia ning nõustada komplekssete ja keerukate juhtumite korral, mis eeldavad aktiivset koostööd teiste spetsialistidega.
Nad esindavad erialaste loengutega või koostavad erialaseid juhendmaterjale. Nad juhendavad või nõustavad teisi oma eriala spetsialiste ja/või teiste erialade spetsialiste. Nad analüüsivad ja sünteesivad uusi kutsealaseid ideid ja arengusuundi, osaledes teadusuuringute läbiviimisel.

Logopeed, tase 8 töötab enamasti haridus- ja sotsiaalasutustes (sh rehabilitatsiooniasutustes) eri tüüpi arenguliste või hariduslike erivajadustega klientidega. Logopeed osaleb aktiivse liikme või juhina patsiendiga tegeleva meeskonna töös ja tugivõrgustiku loomisel. Enamlevinud töökohad on nõustamiskeskused, lasteaia erirühmad ning erikoolid ja -klassid.
Kliiniline logopeed, tase 8 töötab reeglina tervishoiuasutustes. Peamised töökohad on haigla statsionaarsed osakonnad ja ambulatoorse vastuvõtu kabinetid. Ta tegeleb kommunikatsiooni- ja/või neelamisprobleemidega, sh probleemidega, mis esinevad patoloogilise anatoomia (väärarengud, kasvajalised protsessid, operatsioonijärgsed seisundid), progresseeruvate neuroloogiliste haiguste, psüühikahäirete ja hulgikahjustuste korral. Kliiniline logopeed osaleb aktiivse liikmena ravimeeskonna töös, vajadusel viib ise läbi instrumentaalseid uuringuid ja tõlgendab uuringute tulemusi.

Tööosad

A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine.
1) koostab ja kohandab uuringuks hindamismeetodeid ja -vahendeid
2) kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni uurimine
3) materjali või võtte raskusaste muutmine
4) kogutud teabe hindamine

A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine.
1) kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire tunnuste määratlemine
2) kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire avaldumise kirjeldamine
3) logopeedilise töö meetodi, vormi ja intensiivsuse (sageduse) valimine
4) kliendi/patsiendi suunamine teiste spetsialistide konsultatsioonile

A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine.
1) teraapiameetodi ja -vormi, teraapiaseansside sageduse valimine
2) teraapiaplaani koostamine
3) teraapia meetodite, töövõtete ja materjalide kasutamise hindamine
4) hindamis- ja teraapiavahendite hankimine, kaasajastamine ja kohandamine
5) logopeedilise töö tulemuslikkuse hindamine

A.2.4 Nõustamine ja juhendamine.
1) kommunikatsioonihäire olemuse, sobiva arengukeskkonna ja logopeedilise abi võimaluste kohta konsulteerimine ja/või nõustamine
2) patsiendi suhtluspartnerite juhendamine sobiva suhtlemisviisi ja/või vahendi kasutamise osas
3) logopeedide ja meeskonna liikmete nõustamine raskete juhtumite korral
4) logopeedide juhendamine keerukate ülesannete lahendamisel
5) logopeedia eriala üliõpilaste juhendamine

Spetsialiseerumisega seotud tööosad:
Kliiniline logopeed
A.2.5 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine.
1) patsiendi suunamise/pöördumise põhjuse ja vajalikkuse selgitamine
2) patsiendilt, pereliikmetelt ja teistelt spetsialistidelt anamneesi võtmine
3) füüsikaliste ja/või instrumentaalsete uuringute teostamine
4) tegevuste järjestamine patsientidega

Logopeed
A.2.6 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine
1) kliendi intervjueerimine
2) uuringute ja vaatluste analüüsimine ja sünteesimine
3) tegevuste järjestamine patsientidega

Valitavad tööosad:
A.2.7 Kliiniline logopeediline töö laste neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul
1) patsiendi neelamisfunktsiooni hindamine
2) häirespetsiifilise ja kaasaegse tõenduspõhise neelamisteraapia planeerimine ja tegemine
3) patsiendi ravimeeskonna ja lähedaste nõustamine neelamise turvalisuses, oraalmotoorika arengu alal

A.2.8 Kliiniline logopeediline töö täiskasvanute neelamishäirete, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul
1) patsiendi neelamise hindamine, neelamisteraapia planeerimine ja tegemine, neelamise rehabiliteerimiseks ja neelamise turvalisuse tagamisekssoovituste andmine
2) ravimeeskonna teavitamine patsiendi valmidusest manseti tühjendamiseks, kõneklapi kasutamiseks, dekanüliseerumiseks

A.2.9 Kliiniline logopeediline töö häälehäiretega, sh pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud häirete puhul (sh häälepaelte operatsiooni järgsed, neuroloogilise kahjustuse järgsed)
1) koos kõrva-nina-kurguarstiga töötamine
2) hääle parameetrite hindamine
3) erinevate hindamismeetodite kasutamine
4) häälehäirega patsiendi fonatsiooni mõjutavate muutuste märkamine
5) koostöös nina-kurgu-kõrvaarstiga normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia eristamine
6) hääleteraapia planeerimine ja tegemine
7) teraapia tulemuste hindamine
8) häälehügieeni osas patsiendi nõustamine

A.2.10 Kliiniline logopeediline töö neuroogilisest patoloogiast tingitud kõnehäirega täiskasvanutega
1) kõnehäirete ja nende alaliikide diagnoosimine
2) neuroogilise sümptomaatika märkamine ja vajaliku teabe andmine raviarstile diagnoosi püstitamiseks
3) dementse isiku kommunikatsioonivõime ning selle seose käitumusliku ja isiksusliku sümptomaatikaga hindamine
4) kommunikatsioonivõime taastamine ja säilitamine
5) metoodikate ja teraapiavõtete kombineerimine
6) patsiendi ettevalmistamine tagasipöördumiseks igapäevaellu

A.2.11 Kliiniline logopeediline töö neuroloogilisest patoloogiast tingitud kõnehäiretega lastega
1) kõne-eelse ja kõne arengu hindamine
2) kompleksuuringu tulemuse analüüsimine
3) neuroloogilise sümptomaatika märkamine
4) teraapia läbiviimine
5) üldise tervisliku ja psüühilise seisundi arvestamine

A.2.12 Kliiniline logopeediline töö pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud kõnehäirete puhul (lõhedega patsiendid, trahheostomeeritud jt)
1) patoloogilise anatoomia eripära arvestamine hindamisel ja teraapias
2) juhitavalt hingamiselt ja trahheostomoosist võõrutamise protsessis osalemine
3) patsiendi kommunikatsioonivõime ja kõnekvaliteedi parandamine
4) kõnetute patsientide sobivate suhtlusvahendite kasutamine
5) artikulatsiooniaparaadi arengu suunamine oraalmotoorika funktsioonidele toetudes
6) velofarüngaatse funktsiooni hindamine
7) kompensatoorsete häälduspuuete ennetamine ja korrigeerimine

A.2.13 Kliiniline logopeediline töö larüngektomeeritud patsientidega
1) larüngektoomiaga patsientide neelamisfunktsiooni ja kommunikatsioonivõime hindamine
2) toitumisviisi leidmine
3) neelamise rehabilitatsiooni võtete kasutamine
4) haistmis- ja maitsmisfunktsiooni taastamine
5) suu ja stoomi hügieeni ning niiskustaseme osas nõustamine
6) larüngektomeeritud patsiendi nõustamine kommunikatsiooniviisi ja võimaluste osas
7) kõneravi planeerimine ja tegemine
8) hääleproteesi valimine

A.2.14 Kliiniline logopeediline töö psüühika- ja käitumishäiretest tingitud kommunikatsioonihäirete korral
1) keeruliste komplekssete psühhiaatriliste patsientide kommunikatsioonivõime, kõne- ja keele arengu taseme hindamine
2) psühhiaatrilise sümptomaatika märkamine
3) psüühika- ja käitumishäire mõju analüüsimine kommunikatsioonivõimele
4) psühhiaatrilises meeskonnatöös osalemine

A.2.15 Kliiniline logopeediline töö kuulmislangusest tingitud kõnehäirete puhul
1) sensoorseid jääkide kasutamise ja mitteverbaalset kommunikatsiooni suutlikkuse hindamine
2) kuulmisuuringute tulemuste tõlgendamine
3) teraapiasuuna valimise nõustamine
4) tehnilise abivahendi soetamisel ja keskkonna kujundamisel nõustamine

A.2.16 Logopeedi töö kõnevoolavushäirete puhul
1) kommunikatsioonivõime hindamine
2) keskkondlike, isiksuslike ja keeleliste tegurite mõju hindamine
3) teraapiameetodi valimine
4) teraapiat toetava keskkonna loomisel patsiendi lähedaste ja teiste spetsialistide nõustamine
5) lõpp- ja vahe-eesmärkide püstitamine

A.2.17 Nõustamine kõnet toetavate ja/või asendavate abivahendite valikuks, hankimiseks, kohandamiseks ja kasutamiseks
1) kommunikatsioonitaseme ja -võime hindamine
2) AAC vahendi valimine
3) kommunikatsioonivahendi kasutamise alustamine ja nõustamine
4) kommunikatsioonivahendi kasutamisel ja arendamisel patsiendiga tegelevate spetsialistide nõustamine;
5) kommunikatsioonivahendi kasutamise efektiivsuse hindamine suhtlemisel

A.2.18 Logopeediline töö primaarsete arenguliste kõne- ja keelehäirete (düslaalia, SKAP), motoorsete kõnehäirete (düsartria, hääldusapraksia), rinolaalia ja häälehäirete puhul
1) kõne-eelse ja kõne arengu hindamine
2) artikulatsioonimotoorika hindamine
3) kompleksuuringute tulemuste analüüsimine
4) teraapia läbiviimine
5) kõnemotoorika arengu suunamine
6) kõnehingamise arendamine ja korrigeerimine
7) häälehügieeni osas nõustamine

A.2.19 Logopeediline töö kirjaliku kõne häire puhul
1) materjalide ja meetodite valimine lugemis- ja kirjutamisoskuse uurimiseks
2) lugemisel ja kirjutamisel avalduvate vigade ja raskuste analüüsimine
3) lugemise ja kirjutamise osaoskuste kujundamine
4) õppevara koostamine ja/või kohandamine

A.2.20 Logopeediline töö meelepuuetest tingitud kõnehäirete puhul
1) sensoorsete jääkide ja mitteverbaalse kommunikatsiooni suutlikkuse hindamine
2) kuulmisuuringute tulemuste tõlgendamine
3) teraapiasuuna valimise nõustamine
4) tehniliste abivahendite kasutamise ja keskkonna kujundamise nõustamine

A.2.21 Logopeediline töö intellektipuude puhul
1) kommunikatsioonivõime hindamine
2) keeleliste oskuste nii suulises kui kirjalikus kõnes kujundamine või säilitamine
3) kõne kommunikatiivse ja reguleeriva-planeeriva funktsiooni kujundamine
4) kommunikatsioonivahendi situatsiooni valimine
5) suhtlusvõrgustiku laiendamine

A.2.22 Logopeediline töö autismispektrihäiretega klientidega
1) kommunikatsioonivõime hindamine
2) suhtlemisvajaduse kujundamine
3) kommunikatsioonivahendi situatsiooni valimine.