Kutsestandardid

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Versiooni number: 1

Kutsestandardi tähis: 19-28032012-05/1k

Valdkond: EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA

Kutseala: Arhitektuur

Kutsetegevuse valdkond: Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara

Vastutav kutsenõukogu: Kultuuri Kutsenõukogu

Otsus: 11/28.03.2012

Kehtib alates: 28.03.2012

Kehtib kuni: 27.03.2017

EKR tase: 7

Ametite (ISCO) klassifikaator:
2 Tippspetsialistid
21 Loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistid

EMTAK klassifikaator:
M KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS
71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs

ISCED klassifikaator:
073 Arhitektuur ja ehitus
0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 7

Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

Töö kirjeldus

Ruumiline planeerimine on aluseks keskkonna ruumilisele arengule ja teadlikule kavandamisele. Ruumilise planeerimise käigus luuakse mitmesuguse täpsusastmega ruumilisi lahendusi koos erinevate suuniste, võimaluste ja piirangute määratlemisega, mis on aluseks tervikliku, kõrget elukvaliteeti soodustava loodus- ning ehitatud ja ehitatava keskkonna kujunemisele.
Ruumilise arengu peamiseks eesmärgiks on ühisväärtusi toetavate avalike huvide edendamine jätkusuutlikus ruumilises keskkonnas, sealjuures tasakaalustades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve. Ruumiline planeerimine peab tasakaalustatult arvestama majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ning loodusliku ja ehitatud keskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja tulevikuvajadusi. Ruumilise planeerimise käigus valmib tekstilisest ja graafilisest osast koosnev terviklik dokument, mis on aluseks olemasolevate väärtuste säilitamisele ja arendamisele ning uute väärtuste loomisele.
Ruumilise keskkonna planeerija (edaspidi planeerija) on planeerimismeeskonna juht, kes mõistab ja korraldab planeerimisprotsessi nii sisuliselt kui ka korralduslikult ning kes osaleb ise planeeringu koostamisel (nt arhitekti, maastikuarhitekti, inimgeograafi, taristut kavandava insenerina). Planeerija mõistab keskkonnas toimuvat kasutades vajalikke alusuuringuid, sõnastades ruumilise arengu eesmärke töötab välja ruumilisi lahendusi, osaleb nende kirjeldamisel ja põhjendamisel, loob ruumilise arendamise tervikkujutelma tasakaalustades avalikud ja erahuvid, keskkonnas toimuvad protsessid, ajaloolis-kultuurilised tähendused ning arvestades tehniliste, esteetiliste, sotsiaalsete ja majanduslike võimalustega.
Planeeringu koostamine on meeskonnatöö. Kui planeeringu eesmärgiks on alusepanek linnalise keskkonna projekteerimisele, siis moodustab planeerija meeskonna nii, et ruumilise terviklahenduse koostavad kvalifitseeritud arhitekt (eelkõige hoonestusstruktuuride planeerimisel) ja/või maastikuarhitekt (eelkõige linnamaastike planeerimisel), kui planeerijal vastavad pädevused puuduvad (va põhjendatud erandjuhud). Planeeringu koostamisel on oluline huvitatud osapoolte koostöö ning otsuste põhjendatud kaalutlemine.
Ruumilist keskkonda puudutavad otsused tehakse avalike institutsioonide poolt, kellel on planeeringu liigist lähtuvalt antud selleks seaduslik õigus. Planeerija kutset omav isik on pädev koostama planeeringuid ja vastavas asutuses töötades ette valmistama ruumilist keskkonda puudutavaid otsuseid, sealhulgas planeeringute algatamise, kooskõlastamise, järelevalve, kehtstamise otsust. Käesolev kutsestandard kirjeldab planeerija pädevust osaleda oma eriala spetsialistina planeeringu koostamise ja menetlemise igas etapis. Edaspidises tekstis kirjeldatu ei puuduta seadusekohaselt riigile ja kohalikule omavalitsusele pandud õigusi ja kohustusi.
Planeerija töötab eetiliselt ja vastutustundlikult ning lähtub muu hulgas heast haldus-, kaasamis-, planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast.
Käesolev kutsestandard on sisendiks ruumilise keskkonna planeerimise magistritaseme õppekavale või integreerimiseks teiste magistritaseme õppekavadesse.

Tööosad

A.2.1 Planeeringu tervikprotsessi ülesehitamine, juhtimine ja läbiviimine
A.2.2 Planeeringut läbiva koostöö korraldamine huvitatud isikute ja otsustajatega ning avalikkuse kaasamine vastavalt planeeringu liigile, üldistusastmele ja eripäralel
A.2.3 Ehitatud ja loodusliku keskkonna eripära väljaselgitamine ja analüüsimine ning selles osalemine vastavalt oma erialale
A.2.4 Ruumiliste visioonide ja strateegiate koostamine koos planeerimismeeskonnaga
A.2.5 Tasakaalustatud ja põhjendatud planeeringulahenduse väljatöötamise korraldamine ja lahenduse koostamine vastavalt oma erialale
A.2.6 Planeeringu elluviimise põhimõtete ja tingimuste väljatöötamine

Valitavad tööosad:
A.2.7 Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja järelevalve
A 2.8 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele