Перейти к содержимому
Home » OSKA prognoos: sotsiaaltöö valdkonnas kasvab kümne aastaga töökohtade arv ligi 20%

OSKA prognoos: sotsiaaltöö valdkonnas kasvab kümne aastaga töökohtade arv ligi 20%

Sotsiaaltöös on lähiaastate dilemma, kuidas tagada teenuste kvaliteeti olukorras, kus napib kvalifitseeritud tööjõudu, selgub värskest OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringust.

Sotsiaaltöö valdkonnas kasvab lähikümnendil nii töötavate inimeste arv kui ka vajadus uute töötajate järele, näitab OSKA prognoos. Piisava tööjõu tagamiseks on vaja motiveerida senist tööjõudu valdkonnas püsima, suurendada nii taseme-, täiend- kui ümberõppe mahtusid ning kaaluda läbi välistööjõu kaasamise võimalused.

Vajadust teenuse järele saavad aidata katta kaugnõustamise võimalused ja kogukonnapõhine hoolekandesüsteem.

Tööjõuvajadus on suur

Aastal 2020 töötas sotsiaaltöö valdkonna põhikutsealadel umbes 16 100 inimest. Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA prognoosi kohaselt kasvab hõivatute arv ligikaudu 20% ehk ligi 3000 inimese võrra.

OSKA vanemanalüütik Siim Krusell tõi välja, et valdkonna töökohtade arvu kasvatavad demograafilised muutused, nõudlus personaalsemate ja kvaliteetsemate teenuste järele ning valdkonna töötajate ootused paremale palgale ja töötingimustele, sh soov vähendada teenusesaajate arvu töötaja kohta.

Suur on ka praeguste töötajate asendusvajadus. Valdkonna töötajate keskmine vanus on üle Eesti keskmise. Tervelt 46% hooldustöötajatest olid 2020. aastal vanemad kui 55 aastat.

Sotsiaaltöö valdkonnale on iseloomulik tööjõu voolavus, mida illustreerib tõik, et aastatel 2019–2020 lõpetas valdkonna põhikutsealadel töötamise pea 1800 inimest ehk ligi 12%. Kuna samas tuli tööjõudu valdkonda ka juurde või tagasi, on sotsiaaltöö tegijate arv mõnevõrra isegi kasvanud.

Kokku vajaksid tööandjad järgneva kümne aasta jooksul kas uute töökohtade lisandumise, tööjõu voolavuse või töötajate asendamise tõttu valdkonna põhikutsealadele üle 20 000 töötaja.

„Sotsiaalvaldkonnas tehtav töö mõjutab otseselt abivajava inimese ning tema pere toimetulekut ja elukvaliteeti. Kui seda tööd ei tee kvalifitseeritud personal, ei saa inimesed ka kvaliteetset abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo OSKA uuringu tulemusi kommenteerides.

„Sotsiaalministeeriumi lähiaastate suurim eesmärk on tegeleda pikaajalise hoolduse süsteemi muudatustega, mis lubaks hooldust vajaval inimesel võimalikult kaua oma kodus elada. See tähendab ka vastava kvalifitseeritud tööjõu tagamist nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil.“

Tööandjate hinnangul seisab kasvava tööjõunappuse tingimustes ees debatt välistööjõu rakendamise üle. OSKA uuringujuht Katrin Pihl tõi välja, et valdkonna tööandjad on välistööjõu kaasamise suhtes valdavalt positiivselt meelestatud.

Suund töölt kooli

OSKA uuring näitas, et kõige suurem mure on hooldustöötajatega – praegune tasemeõppe koolituspakkumine ei kata tulevast tööjõuvajadust. Hooldustöötajaks õppijatest moodustavad suure osa inimesed, kes on selles ametis juba tööle asunud. Seega ei ole kõik lõpetajad valdkonnale uus tööjõud.

Teiste sotsiaaltöö valdkonna ametialade osas oli tööjõuvajadus ja tasemeõppe koolituspakkumine tasakaalus.

Tasemeõppe kõrval on tähtis roll täienduskoolitustel. Nõudlus valdkonna täienduskoolitustele on sageli suurem kui pakkumine, mistõttu on koolitustele keeruline kohta saada. Uuringus juhitakse tähelepanu ka sellele, et täiendusõppe võimalustele puudub süsteemne lähenemine ning erakoolituste kvaliteedile ei tehta piisavat järelevalvet.

Sotsiaaltöös vajalike oskuste rõhuasetus on mõnevõrra muutunud, mistõttu tuleks spetsialistide tasemel senisest enam koolitada õigusalaseid teadmisi ning oskustöötajate väljaõppes keskenduda rohkem tervisealastele teadmistele.

Riisalo kinnitas, et sotsiaalministeeriumil on eesmärk kehtestada sotsiaalvaldkonna teenustele standardid ning kvaliteedi tagamiseks teha järelevalvet ning auditeerimist. Selle tulemusena on KOVidel, teenuse osutajatel, teenuse kasutajatel, teenuse rahastajatel, järelevalveasutustel selge arusaam teenuse sisust ja kvaliteedist.

Sel aastal on sotsiaalministeeriumil plaanis sotsiaalvaldkonna tööjõudu puudutavate teemade paketis viia läbi palgauuring ja analüüsida, kuidas tõsta valdkonna mainet ja töötajate motivatsiooni. Samuti on kavas vaadata üle teiste riikide praktikad, sealhulgas analüüsida välistööjõu kasutamise võimalusi.

Uutest lahendustest saab tuge

Riiklikult on seatud eesmärk suurendada lähiaastatel sotsiaaltöö valdkonnas uudsete tehnoloogiliste lahenduste osakaalu, sh laiendada kaugnõustmise, inimese tervisliku seisukorra seire võimalusi.

„Sotsiaaltöö valdkonna infosüsteemid ja -tehnoloogilised tööriistad ei ole arenenud soovitud kiirusega, kuid huvi tehnoloogiliste vahendite kasutamise vastu on tõusmas, üha enam nähakse jätkuvat vajadust andmete ristkasutuse ja infosüsteemide omavahelise ühilduvuse järele,“ tõdes Riisalo.

Ta lisas, et digikompetentsi arendamine ja valdkondade vaheline andmevahetus lihtsustaks tulevikus märgatavalt sotsiaalvaldkonnas toimetavate spetsialistide tööd.

OSKA uuringu järeldused ja ettepanekud sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajaduse katmiseks aastani 2030.

  • Suurendada kutseõppeasutustes õppekohtade arvu hooldustöötaja taseme- ja täiendusõppes.
  • Leida võimalusi sotsiaaltöö valdkonna töötajate töötingimuste parandamiseks, sh teenusesaajate arvu vähendamiseks töötaja kohta, töötasu tõstmiseks jne. Vaja on edendada töötajaid toetavaid teenuseid, sh supervisioon ja täiendav puhkus.
  • Välja tuleb töötada sotsiaalteenuste soovituslikud kvaliteedikriteeriumid, mis aitavad mõõta osutatavate teenuste kvaliteeti ja töötajate töökoormust.
  • Jätkuvalt tõsta kõrghariduse lõpetajate ja juba töötavate spetsialistide õigusalaste teadmiste, nõustamis-, huvikaitse-, võrgustikutöö- ja kogukonnatöö oskuste, traumateadlikkuse, puuete spetsiifika ning ligipääsetavuse alaste teadmiste ning digipädevuste taset.

OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringuga saab tutvuda SIIN.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Перейти к содержимому