Перейти к содержимому
Home » Metsatööl suhtlemisest ei pääse

Metsatööl suhtlemisest ei pääse

Metsanduse valdkonnas töötavate inimeste oskusvajadusest rääkides rõhutatakse erialaoskuste kõrval aina enam ka üldoskusi, neist ühe olulisemana suhtlemisoskust, mida vajavad kõik – tippjuhtidest kuni võsasaetöölisteni välja, rääkisid Kutsekoja esindajad metsanduse visioonikonverentsil esinedes.

Kogu majanduse arengut mõjutav tehnoloogia areng toob uued suunad ka metsanduses, andes võimaluse täppismetsanduse arenguks. Digitaliseerimisel on metsanduse ja metsatehnoloogia valdkonnas võtmetähtsus, see on kasvav trend nii metsade seire, majandamise ja sertifitseerimise kui ka metsaressursside ja -teenuste kaardistamisel.

Suund tehnoloogia ja digiandmete ulatuslikumale kasutamisele mõjutab ka valdkonna oskusvajadust: tarvis on inimesi, kes lisaks heale metsatundmisele mõistavad ka andmetöötlus-, analüüsi- ja prognoosimudeleid ning -programme.

Suur mõju metsanduse tulevikule on keskkonnasäästlikel trendidel. Oluline on oskus majandada  kliimatargalt: leida kooslused, mis on hästi vastupidavad nii praegustele kui tulevastele keskkonnatingimustele. Suund on hooldus- ja uuendusraiete osakaalu suurenemisele, mis tähendab, et aina enam vajatakse inimesi, kes oskavad töötada väiksemate metsamasinatega (miniharvesterid, võsagiljotiinid, metsaistutusmasinad).

Tuleb mõista metsa eri funktsioone

Kutsekoja OSKA uuringujuht Riina Tilk rääkis, et OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna uuringu tarbeks läbi viidud intervjuudest ekspertidega koorus välja üldoskuste olulisus kõigi valdkonna töötajate puhul.

„Hästi palju oli juttu metsa eri funktsioonide mõistmisest – olgu need metsa majanduslikud, sotsiaalsed, ökoloogilised, kultuurilised väärtused,“ sõnas ta. „Mõnevõrra üllatuslikult toodi seda välja kõigi erinevate oskustasemetega  kutsealade puhul. Ehk et mitte ainult metsanduse tipp- või keskastme juht, vaid ka metsamasinaoperaator või raietööline peab mõistma, kuidas see, et tema seal metsas toimetab, metsa eluringile ja keskkonnale mõjub.“

Teise olulise märksõnana jäi kõlama kommunikatsiooni ehk lävimisoskuste parendamise vajadus. „Ka metsas võsasaega töötav inimene peab suutma kohalikule inimesele rahulikult selgitada, mis toimumas on ja mis eesmärgil,“ tõi ta näite. Seega arusaam, et inimesele, kes suhelda ei armasta, võiks sobida üksinda rahulikult metsas töötamine, Tilga sõnul päris sajaprotsendiliselt ei kehti. Samavõrra on lävimisoskused vajalikud ka juhtivatel kohtadel töötavatele inimestele, kes peavad lisaks kogukondadele suhtlema ka avalikkusega.

Raiemahul on alavaldkondadele erinev mõju

Metsanduse visioonikonverentsil oli väga palju juttu metsanduse arengukavast aastani 2030 ning seda puudutas oma ettekandes ka Kutsekoja OSKA analüütik Elin-Külliki Kruusmaa. Metsanduse arengukavaga kehtestatavate võimalike raiemahtude stsenaariumitega arvestati järgmise kümne aasta tööjõuprognoosi koostamisel.

Kruusmaa  tõi välja, et alavaldkonniti on raiemahu muutuste mõju järgneval kümnendil erinev. Raiemahu väike tõus või langus (+/- 1,5–2 mln tm) võib mõjutada metsanduse ja puidutööstuse valdkonna töötajate arvu tervikuna +/–3%, kuid suurem raiemahu langus (koguraies ca 7 miljoni tihumeetrini aastas) võib põhjustada 13% töötajate arvu vähenemise.

Raiemahu drastiline vähenemine mõjutaks enim puidutööstust, kus vajataks ligi 1500 töötajat vähem (12% töötajaskonnast). Osakaaluna hõivatutest võib suur raiemahu langus mõjutada enim siiski metsandust (vajataks 19% ehk 850 inimese võrra vähem töötajaid), puitmajaehitus saaks rakendada 9% vähem töötajaid.

OSKA uuringu tööjõuprognoosis jäädi ekspertide hinnangutele tuginedes keskpikas perspektiivis tööjõu prognoosimisel nn baasstsenaariumi juurde, st raiemaht jääb keskmiselt viimaste aastate tasemele.  Sellest lähtuvalt prognoosib OSKA metsanduses stabiilset hõivet, kuigi väikest kasvu on oodata mõnel põhikutsealal, nagu metsamasinate operaatorid ja metsanduse oskustöölised.

Hõive kasvu prognoosib OSKA järgmisel kümnendil aga paberi- ja puidukeemiatööstuses (27%) ning puitmajaehituses (17%) ning see on seotud suunaga puitu kõrgemalt väärindada.

„Puidu suurem väärindamine on see, kus nähakse võimalust valdkonnas lisandväärtust luua. Küsimus on, kui kiiresti ja paindlikult liikumine selles suunas toimuma saab,“ sõnas Riina Tilk. Ta tõi välja, et esimesed puidukeemia arendused on juba töös või aktiivses kavandamise faasis. Kõnekas on tema sõnul see, et Eesti telekanalite teadussaadetes on puidukeemia hakanud aina selgemalt esile tõusma. „Loodetavasti võib seda võtta ka prognostilise märgina,“ sõnas ta.

Metsanduse visioonikonverents «Metsast välja» toimus 19. aprillil MTÜ Eesti Metsaseltsi eestvedamisel. Tänavuse konverentsi märksõnad olid tuleviku teadmised ja oskused, teaduskommunikatsioon, uued suunad metsamajanduses, kogukondlik koostöö, metsandussektori ühine visioon 2100 ja väärtuspakkumine ühiskonnale.

FOTO: Marge Thetloff
« из 5 »

Vaata lisaks:

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: metsandus ja puidutööstus

Artikli autor on Kutsekoja kommunikatsioonijuht Siret Trull

Перейти к содержимому