Перейти к содержимому
Home » Kompetentsus elukestva õppe süsteemis

Kompetentsus elukestva õppe süsteemis

Olav Aarna, Sihtasutus Kutsekoda 
Margit Paakspuu, Eesti Europassi Keskus

Suurendamaks Euroopa konkurentsivõimet ja edendamaks tööjõu vaba liikumist on Euroopa Liit (EL)  arendamas ühtset elukestva õppe ruumi. Selle arengu nurgakivideks on: arusaam kolmest elukestva õppe liigist (formaalsest, mitteformaalsest ja informaalsest õppest), püüd kvalifikatsioonidena tunnustada ka seda, mida me mitteformaalselt ja informaalselt, sh tööprotsessis õppinud oleme ning taotlus muuta erinevate riikide kvalifikatsioonid omavahel võrreldavaks. Seejuures mõistetakse kvalifikatsiooni all ametlikult tunnustatud kompetentsust, st asjatundlikkust mingil alal. Inimese tööalast kompetentsust näitab kutsetunnistus. Neid on Eestis välja antud juba üle 46 tuhande.

Euroopa ühtse elukestva õppe ruumi arendamisel on keskne roll täita kvalifikatsioonisüsteemidel ja kutsesüsteemidel. Olles liideseks tööturu ja elukestva õppe süsteemi vahel, toimub kutsesüsteemis kaks põhiportsessi. Ühest küljest tõlgitakse tööturu nõuded ja ootused inimeste tööalasele kompetentsusele kutsestandardite ja õppekavade keelde. Teisalt aga hinnatakse inimeste tegeliku kompetentsuse vastavust nendele nõuetele ja ootustele. Seega peaks kutsesüsteemis kui liideses toimuma tõrgeteta kahesuunaline liikumine.

Kutsesüsteemi keskmes on kutsestandardid, mis kirjeldavad nõudeid ja ootusi inimese tööalasele kompetentsusele mingil kutsealal. Kutsestandardite koostamisel osalevad eelkõige kutse- ja erialaliidud, tööandjate ja töövõtjate organisatsioonid, sageli ka riigi- ja õppeasutuste esindajad. Vaatamata kehtivate kutsestandardite soliidsele arvule (üle 800) need paljudel kutsealadel siiski veel puuduvad. Seega puudub ka loomulik lähtekoht õppekavade koostamiseks. Vahel ei leia aga olemasolevad kutsestandardid veel kasutamist õppekavaarenduses.


Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel ja Kutsekoja eestvedamisel täidetava programmi „Kutsete süsteemi arendamine 2008-2013 käigus liigume selles suunas, et lisaks ametikohtade arvu muutustele erinevates majandussektorites oskaksime kirjeldada ja prognoosida ka tööturu struktuuri kvalitatiivseid muutusi. Viimaste hulka kuulub uute ametite ja kutsete tekkimine ning olemasolevate kadumine või nende kompetentsuse profiili oluline muutumine.


Kutsesüsteemi kaasajastamine seisab ees kõigis majandustegevuse valdkondades. See tähendab eelkõige tööd kutsestandardite, õppekavade ja kompetentsuse hindamise alustega. Tähtis on, et eelseisvaid uuendusi käsitletaks kõikides valdkondades ja kutsealadel võimalikult ühtselt. Selle tingimuse täitmiseks on vaja alustada valdkonna kutsete kaardistamisest. Kutsete kaardilt selgub, milliseid kompetentse valdkonnas üldse vajatakse ja kuidas neid otstarbekalt ühendada kutseteks või osakutseteks.


Kutsestandardite uuendamise etapile järgneb õppekavade uuendamine. Üheks terviklikult toimiva kutsesüsteemi tunnuseks peab saama ka võimalus ühitada õppeasutuse (kutsekooli, rakenduskõrgkooli või ülikooli) lõpetamine antud kutsealasse sisenemiseks mõeldud kutse andmisega. See saab võimalikuks, kui õppekava on kooskõlas kutsestandardiga, st õpe on suunatud kutsestandardis kirjeldatud kompetentsuse saavutamisele ja õpitulemuste hindamine toimub usaldusväärsel viisil.
Kõik eelkirjeldatu ei ole aga ühekordne pingutus, mida ESF programmi toel tehakse. Teatava perioodilisusega tuleb valdkonna kaardistamist ning kutsestandardite ja õppekavade uuendamist jälle ja jälle korrata. Sama käib ka oma kompetentsuse perioodilise hindamise ja ametliku tunnustamise kohta kutsetunnistusega. Uued, kompetentsipõhised kutsestandardid ja kutse osade kaupa taotlemise ning andmise võimalus muudavad need protsessid paindlikumaks.


Ümberkujundatav kutsesüsteem peaks paremini võimaldama arvestada ja tunnustada elukestva õppe tulemusi, sh varasemat töö- ja õpikogemust ning muuta erinevad kvalifikatsioonid rahvusvaheliselt paremini võrreldavaks. Selleks otstarbeks võtsid Euroopa Parlament ja Nõukogu 2008.aasta 23.aprillil vastu soovituse „Euroopa ühtne elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistik“ (EQF). See raamistik määratleb kaheksa kvalifikatsioonitaset teadmiste, oskuste ning iseseisvuse ja vastutuse ulatuse terminites. Soovituse rakendamine eeldab, et esmalt seovad EL liikmesriigid oma riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud EQF-ga ja 2012. aastast lisatakse kõigile väljastatavatele tunnistuste ja diplomite lisadel viide sobivale EQF-i kvalifikatsioonitasemele. Eesti kvalifikatsiooniraamistikus on samuti kaheksa taset, mis ühilduvad EQF-ga.


Viis aastat tagasi loodi EL liikmesriikide, kandidaatriikide ning Euroopa Majanduspiirkonna vahel Europassi võrgustik. Võrgustiku eesmärgiks on inimeste kompetentside ja kvalifikatsioonide läbipaistvuse ning võrreldavuse suurendamine, et lihtsustada õpirännet ning tööalast liikuvust erinevate riikide ja majandussektorite vahel.


Sellekohased põhimõtted sõnastati Kopenhaageni deklaratsiooniga. Deklaratsioonis on märgitud, et inimeste kutsealasele ettevalmistusele tuleb anda Euroopa mõõde, mis põhineb  riikide ja institutsioonide koostööl ning partnerlusel. See omakorda peab põhinema läbipaistvusel, informatsiooni kättesaadavusel ja nõustamisel. Nende põhimõtete rakendamiseks soovitatigi tuua Europassi nimetuse alla dokumendid, mis kirjeldavad õppija või töötaja kompetentsust.
Europass põhineb viiel dokumendil, millest kõige laialdasemalt kasutatakse Europassi CV ühtset vormi. Nii teab tööandja, et ta saab ühes kindlas formaadis CV, mida tal on kergem läbi vaadata ja tööotsija ei pea muretsema, kas tema CV vastab just selle riigi nõuetele.  2009. aastal koostati Euroopas üle kahe ja poole miljoni Europassi CV. Kindlasti ei tähenda aga Europassi CV rakendamine seda, et iga riigi omapärad CV koostamisel peaksid ära kaduma. Pigem on see võimalus vähendada teise riiki tööle kandideerimisega seonduvaid probleeme.  Eesti Europassi Keskusest, mis töötab Kutsekoja koosseisus, saavad inimesed ka nõu küsida, kui neil puudub CV koostamise kogemus.


Europassi CV juurde kuuluvas keelepassis  kasutatakse inimese keeleoskuse määratlemisel Euroopa Nõukogu keeleoskussüsteemi 6-tasemelist enesehindamisskaalat. Keelepass julgustab inimesi oma keeleoskust kirjeldama, määratledes eraldi iga keele mõistmise, rääkimise ja kirjutamise tasemed. See muudab keeleoskuse kirjelduse arusaadavamaks ja konkreetsemaks.


Europassi dokumentideks on ka diplomilisa ja kutsetunnistuse lisa, mille eesmärk on anda ülevaade inimese kõrgharidusalastest saavutustest või kutsealasest kompetentsusest. Viies dokument – õpirände tunnistus on salvestus välisriigis saadus õpi- ja töökogemusest.


Europassi dokumentide ülesanne on tegelikult palju laiem, kui esialgu tundub. Peale selle, et lihtsustada tööle kandideerimise protsessi erinevates riikides, tähtsustab Europass välismaal saadud kogemusi, kohanemisvõimet ja tolerantsust. Need, kes on elanud mõnda aega teises kultuurikeskkonnas, mõistavad ja väärtustavad kultuuride erinevusi ka oma riigi sees. Samuti arendab välisriigis õppimine, töötamine või praktikal osalemine sotsiaalseid oskusi, ilma milleta on raske tööturul hakkama saada.
Перейти к содержимому