Перейти к содержимому
Home » Keskkonna- ja tehnikaalased oskused on Euroopas defitsiidis

Keskkonna- ja tehnikaalased oskused on Euroopas defitsiidis

Euroopa Komisjoni raporti kohaselt on kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides kasvanud tööjõu ja oskuste puudujääk. Terav on nõudlus sotsiaal,- tervishoiu- ja haridusvaldkonna spetsialistide järele.  Laiemalt on taustal suur nappus  tehnikaalastest ja roheoskustest.

Tööjõu- ja oskuste puudus ELis on vaatamata majanduslangusele endiselt suur. Defitsiit on suuresti tingitud demograafilistest muutustest ning EL strateegilistest ambitsioonidest (sh digi- ja rohepööre), tõdetakse Euroopa Komisjoni raportis.

Aastatel 2009–2023 vähenes tööealine elanikkond ELis 272 miljonilt 263 miljonile ning 2050. aastaks langeb see prognoosi kohaselt 236 miljonile. Vanemaealiste inimeste osakaal ühiskonnas kasvab.

Koos elanikkonna vananemisega suureneb nõudlus tervishoiu- ja hooldustöötajate järele. Paraku takistavad nendes valdkondades sageli ametikohtade täitmist kehvad töötingimused ja madal palgatase. Raportis tuuakse välja, et  peaaegu pooled EL tervishoiu- ja hooldustöötajatest hindavad oma töökoormust suureks.

Elanikkonna vananemine tähendab ka seda, et inimesed on kauem tööturul. Eestis on vanemaealiste tööhõive juba praegu üks Euroopa Liidu kõrgemaid, kui üle kolmandiku töötajatest jätkab töötamist ka ametliku pensioniea saabudes – 2023. aastal töötas veel 37% 65-69-aastastest ja 19% 70-74-aastastest. Kuna oskusnõuded muutuvad, tuleb oma oskusi pidevalt uuendada ja ümber õppida ning see tähendab rohkem tööd õpetajatele ja koolitajatele.

Haridusvaldkonna töötajatel on täita oluline roll nii noortele kui ümberõppijatele kohase väljaõppe pakkumisel. Raportis tõdetakse, et kooliharidus peab muutuma rohkem vastavaks tööturu tegelikele nõudmistele, vältimaks oskuste defitsiiti tulevikus. Suuremat rõhku tuleb panna sotsiaalsete, keskkonnaalaste, ettevõtlus- ja digioskuste õpetamisele.  

Valdkondades, kus toimub ulatuslik digitaliseerimine (nt tehnoloogia- ja tootmissektor) ning üleminek rohelisemale majandusele (nt energeetika), on juba praegu suur oskuste puudujääk kõikidel kvalifikatsioonitasemetel – oskustöölistest insenerideni. 

OSKA peaanalüütiku Yngve Rosenbladi sõnul kattuvad Euroopa Komisjoni raportis kirjeldatud trendid Eesti tööturu suundumustega.  Eestiski on tehnoloogia areng ja keskkonnanõuetega kohanemine tulevikutöö peamised märksõnad. Rosenbladile teeb heameelt, et Euroopa Komisjon on oma tegevuskavas muude tegurite kõrval tähelepanu pööranud töötingimuste parandamise vajadusele teatud sektorites. OSKA uuringutest selgub, et ebasobivad töötingimused (sh suur koormus) ja madal palgatase võivad põhjustada pideva vajaduse uue tööjõu järele seal, kus statistiliselt on sobiva ettevalmistusega tööjõudu piisavalt, näiteks tööstuses, samuti võib see võimendada töötajate puudujääki tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.

Puudujäägi katmiseks on koostatud strateegiad

Euroopa Komisjoni raportis tõdetakse, et tööjõu- ja oskuste nappusel võivad olla nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed tagajärjed:  väheneda võivad EL-i innovatsioonivõime ja investeeringute ligimeelitamise atraktiivsus, koos EL konkurentsivõime nõrgenemisega võib pidurduda majanduse kasvupotentsiaal ning seeläbi väheneda sotsiaalne heaolu. Samuti on kasvava ebavõrdsuse oht ning risk, et inimesed ei suuda kiirete muutustega sammu pidada. See omakorda võib põhjustada pingeid ühiskonnas. 

Euroopa Komisjon on välja töötanud mitmed strateegiad ja algatused, et katta oskuste puudujääki ja vastata muutuvatele tööturu vajadustele. Soov on tuua rohkem inimesi tööturule, parandada töötingimusi, hõlbustada kvalifikatsioonide tunnustamist ja integreerida välismaalt saabuvaid töötajaid sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste kaudu.

Euroopa Komisjoni raport „Labour and skills shortages in the EU: an action plan“ põhineb Euroopa tööturu, hariduse ja sotsiaalvaldkonna analüüsidel, statistilistel andmetel ning erinevate sektorite ja sotsiaalpartnerite tagasisidel.

Siret Trull, Kutsekoda

Loe lisaks

Rohepööret tegev transpordivaldkond vajab uute oskustega tööjõudu

Perearstide arv väheneb kümne aastaga viiendiku võrra 

Digipööre kujundab logistika valdkonna uue näo

Mis töö jääb inimesele, kui robot on tõhusam ja tehisintellekt nutikam?

Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimine eri majandussektorites on Euroopas kasvav suund

Перейти к содержимому