Перейти к содержимому
Home » Kaasamisseminaridel koguti mõtteid kutsesüsteemi edasisteks arendusteks

Kaasamisseminaridel koguti mõtteid kutsesüsteemi edasisteks arendusteks

Kutsesüsteemi üheks olulisemaks tugevuseks on suur partnerite kaasatus ning töömaailma ja hariduselu ühendamine. Selle järelduseni jõuti kutsesüsteemi rakendumise uuringus ja sama kinnitasid ka novembrist 2023 märtsini 2024 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kutsekoja koostöös läbi viidud kaasamisseminarid, kus osalesid enam kui 150 erineva partnerorganisatsiooni esindajad. Kokku on oma panuse süsteemi muudatuste kavandamisse andnud u 250 õppeasutuste, tööandjate organisatsioonide, kutsenõukogude ja kutse andjate esindajat.

Seminarid on olnud sisutihedad ning oleme tänulikud partneritele, et olete võtnud aja, süvenenud tõstatatud küsimustesse, aktiivselt laudkondades kaasa mõelnud, pakkunud võimalikke lahendusi ja osutanud ka potentsiaalsetele riskidele. Oleme pärast igat seminari arutanud eelneva korra tagasiside ja ettepanekute üle ning neid juba järgmise ürituse kavandamisel arvestanud.

Nelja seminari kokkuvõtteks võime tõdeda, et oleme süsteemi muutmisel koos loomas uut mõisteruumi, mis põhjustab osapooltes ka teatavat segadust. Üheks oluliseks teemaks seminaridel on olnud uue kutsesüsteemi kontekstis oskuste ja oskusprofiilide mõiste kokkuleppimine. Oskusena mõistame võimet rakendada teadmisi ja kasutada oskusteavet ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks. Oleme seminaridel arutanud lisaks kutsestandarditele paindlikumate oskuskomplektide loomise võimaluse üle oskusprofiilide ning ametiprofiilide kujul.

  • Osalejate arvamused peegeldavad, et lisandunud paindlikkus süsteemis, kus kutsestandard jääks reguleeritud kutsete puhul vastavushindamise aluseks ning õppekava aluseks luuakse väiksema formaliseeritusega oskusprofiilid, väärivad kaalumist.
  • Oskusprofiili koostamisel kasutataks tulevikus ametiprofiili ja oskuste registrit ning õppekava alusena kirjeldataks seal vajalikud kohustuslikud ja valitavad erialaoskused, üldoskused ning digioskused. Oskusprofiili aluse koostavad kutsesüsteemi spetsialistid ning valideerivad valdkonna eksperdid. Selline lahendus pakuks aja kokkuhoidu töörühmadele, kelle jaoks praegu tähendab kutsestandardi koostamine keskmiselt aastapikkust protsessi ja kooskäimisi. Samas aitab kokkulepitud oskuste komplekt anda töömaailmast pärit alusinfot õppekavadesse ning ühtlustada õpetatavaid oskusi eri koolides.
  • Ametiprofiili loovad kutsesüsteemi spetsialistid olemasolevate allikate, nagu kutsestandardid ja rahvusvahelised klassifikaatorid (ISCO ja ESCO), baasil. Ametiprofiil on üldistatud kirjeldus, mis toetab inimeste õpi- ja karjäärivalikuid. Ametiprofiilide näide on praeguses süsteemis juba olemas Haridusportaali ametikirjelduste kujul.

Kahel seminaril käsitleti põhjalikumalt hindamise teemat. Kutsestandard jääb jätkuvalt taotleja kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamise ning kutse andmise aluseks. Kui aga õppekava koostatakse oskusprofiili baasil, siis milline võiks olla sellisel juhul hindamine õppe lõpus? Nii haridus- kui töömaailma esindajad avaldasid arvamust, et õppetöö tulemuslikkuse väline hindamine on oluline. Hindamise läbiviimisse saaks aga kindlasti samuti paindlikkust lisada ning kaaluda erinevaid viise väliste töömaailma hindajate suuremaks kaasamiseks õppetöö läbiviimisel.

Räägime muudatused läbi

Läbivalt tõstatasid osalejad seminaride käigus muudatuste kommunikatsiooni olulisuse küsimuse, seda eriti nii paljude osapooltega süsteemis nagu seda on kutsesüsteem. Kaasamisseminarid olid ka üheks kommunikatsioonikanaliks, kus kutsusime võimalikult paljusid osalisi kavandatavate muudatuste teemal kaasa rääkima. Partnerid tõid välja, et muutuste kohta oodatakse infot selgelt ning lühidalt, soovitatavalt ka visualiseeritult.

Muude infokanalite hulgas on jätkuvalt olulised füüsilised kohtumised, nende seas nii kutsenõukogude kui ka OSKA valdkondlike eksperdikogude koosolekud. Kutsesüsteemi juhtimisele pühendatud seminaril leiti, et eksperdikogude ühendamine võiks anda positiivse mõju, kui uued kogud muutuksid kitsamaks ning võimaldaksid seega sisukamat arutelu konkreetset valdkonda puudutavates küsimustes. Sarnane ettepanek on ka kutsesüsteemi rakendumise uuringu üheks järelduseks. Selle tagasiside korjame kindlasti üles ning püüame lisaks uudiskirjadele jagada infot ka konkreetsematele sihtgruppidele mõeldud kohtumistel.
Kaasamisseminarid viidi läbi ESF-i projekti „Kutsesüsteemi reform“ rahastusel.

Sigrid Ester Tani
Haridus- ja Teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna peaekspert

Перейти к содержимому