Перейти к содержимому
Home » Analüüs: ärinduse magistriõppe tasuta õppekohad võiks osaliselt asendada tasulise õppega

Analüüs: ärinduse magistriõppe tasuta õppekohad võiks osaliselt asendada tasulise õppega

OSKA analüüsist selgus, et ärindushariduse magistriõpe toimib paljuski täienduskoolitusena juba töötavatele inimestele. Sellised õppijad on suutelised ka ise oma õpingute eest maksma, seega võiks kaaluda tasuta magistriõppe osakaalu vähendamist.

OSKA peaanalüütiku Yngve Rosenbladi sõnul on juhtide haridusteeks valdavalt valdkondlik kõrgharidus, juhtimisoskusi arendatakse paljuski ärinduse ja halduse magistri- ja kutseõppes ning täienduskoolitustel. «Eelmisel õppeaastal õppis tasulisel õppekohal 41% ärindushariduse õppuritest, aga näiteks 2006/2007. õppeaastal oli tasulise õppe osakaal pea 90%. Kõrghariduse ebapiisava riikliku rahastuse tingimustes võiks seega kaaluda avalik-õiguslike ülikoolide ärindushariduse tasuta magistriõppe asendamist osaliselt tasuliste õppekohtadega,» selgitas Rosenblad.

Uuringust selgus, et kuigi ärindushariduse lõpetajate arv on võrreldes 2000ndate aastatega vähenenud, õpib neid siiski mõnevõrra rohkem kui neile tulevikus erialast tööd jagub. Tööturu tulevikuvajadusi arvestades piisab, kui ärinduse ja halduse või majandusteaduse valib umbes 10% rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõpingutega alustajatest. 20 aasta eest valis ärindusõppe veerand kõrgkooli sisse astunutest, viimastel aastatel 16–18%.

Ärinduse ja halduse õpet oleks vaja muuta paindlikumaks ning pakkuda eri valdkondi ühendavaid õppekavasid, soovitatakse analüüsis. Täiskasvanud õppijatele sobib ärindusteadmiste omandamine või enese täiendamine pigem teemapõhiste osade kaupa pikema aja jooksul. Puudust tuntakse aga näiteks ettevõtluse ja tehnoloogia teemasid ühendavatest õppekavadest.

OSKA ärindushariduse metaanalüüs

Väljavõte olulisematest tulemustest

Taust

OSKA ärindushariduse metaanalüüs annab tervikliku ülevaate ärinduse ja halduse ning majandusteaduse kutse- ja kõrgharidusõppest ning täienduskoolitusest Eestis ning selle vastavusest tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadusele.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab 2020. aasta lõpuks kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Перейти к содержимому