Skip to content

Õppimine on au sees. Enam ei õpita vaid noorusajal. Tööturul ja haridusmaailmas räägitakse täiskasvanuharidusest, tööandjad kasutavad sageli fraasi „otsime oskusi“ ning inimesed teevad julgemalt otsuse vahetada ametit. OSKA tööjõu ja oskuste prognoosid viitavad, et tulevikus peab olema valmis pidevaks enesetäienduseks.  

Kutsekoja rahvusvahelisel konverentsil kutsume korraks peatuma, vaatama sügavuti elukestva õppe buumi sisse ning esitama kriitilisi küsimusi. Milleks ja mille suunas kogu aeg õppida ja areneda? Kust saab inimene tuge elumuutvate otsuste tegemisel? Kuidas peaks oskusi hindama? 

19. september

Oskuste aktiveerimine

Suur hulk elu jooksul omandatud oskustest jäävad õppimise järel nii-öelda varju. Kas ja kuidas neid tõhusalt kasutusse võtta? Mil moel oskusi rakendada, et “võidaksid” nii inimene, organisatsioon kui ka riik? Kas igasugune õppimine on ikka kasulik ning kas „oskuste kogumine“ viib inimest lähemale tema seatud sihtidele? Kuidas sekkub inimese elukestvasse arengusse tehisaru?

Elukestva õppe paradoks: kui me õpime selleks, et elada hästi, siis kas elukestev õpe tähendab, et head elu ei saabugi?

20. september

Oskuste hindamine

Halvasti ette valmistatud hindamisprotseduur avaldab nüüdisaegse õpikäsituse järgi negatiivset mõju inimese enesehinnangule, õpimotivatsioonile, sooritus- ja pingutustahtele. Lisaks seatakse sageli kahtluse alla hindamise, eriti enesehindamise objektiivsus. Nii õppurid kui töötajad, sh kutse taotlejad, kipuvad oma võimeid kas üle- või alahindama. Mis aitaks hindamisolukordi paremini kujundada, et kõik osapooled saaksid aru hindamise väärtusest ega tekiks nihet tajutud reaalsuse ja soovmõtlemise vahel?

Elukestva õppe paradoks: inimene õpib kogu elu, et saada asjatundlikuks – kas asjatundlikkus on nagu silmapiir, alati kättesaamatu?

Skip to content