Skip to content
Home » Inspiratsiooni ei pea käima kaugelt otsimas − tööränded Põhjamaadesse avardavad pilku

Inspiratsiooni ei pea käima kaugelt otsimas − tööränded Põhjamaadesse avardavad pilku

Põhjamaadelt on Eesti kohalikel omavalitsustel väga palju õppida kriisiennetuse alal ning sotsiaalse turvalisuse tagamisel hajaasustusega piirkondades. Hea võimaluse naabrite juures ideid kogumas käia annab Põhja- ja Baltimaade ühine mobiilsusprogramm.

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö spetsialist Kersti Liiva on kirjutanud korduvalt avaliku halduse mobiilsusprojekte Põhjamaade külastamiseks ning saanud seal hulga kasulikke ideid teenuste sujuvamaks korraldamiseks Pärnumaal. Rändes on käidud üheskoos kõikide Pärnumaa omavalitsuste esindajatega, kasutades Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse koordineeritud Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi.  

„Põhjalat on hea eeskujuks võtta, sest nemad teevad regionaalarengu osas pikaajalisi kokkuleppeid, mis jäävad püsima ka poliitikute vahetudes. Näiteks kui on paika pandud, et kuskile mõni sild tuleb, siis see ka tuleb,“ rääkis Liiva Europassi kommiku kohtumisel. Ta lisas, et piirkondlikud arengukavad ja planeeringud ei ole üksnes mugavuse, vaid ka turvalisuse ja kriisiennetuse küsimus ning sellest on Põhjamaades hästi aru saadud.

Teiseks tõi Liiva välja, et näiteks hajaasustuse ja elanikkonna vananemisega seotud probleemid on Põhjamaades teravamadki kui meil. Üksikud vanainimesed ja noored pered elavad piirkondades, mis on suurematest asulatest fjordide või mägedega eraldatud või elavad nad hoopis mõnel väikesaarel. Sellistel puhkudel on sotsiaalse heaolu ja turvalisuse tagamine kõikidele elanikele omavalitsusele väljakutse.

Üllatavad lähenemised

Eriilmelistes Põhjala piirkondades on nähtud väga erinevaid lahendusi hariduse, tervishoiu, ühenduste jms teemade lahendamisel. Näiteks on külastatud kooli, kus on 50 õpilasega klassid,  teist, kus lapsed on klassidesse jaotatud mitte vanuse, vaid oskuste järgi ning kooli, kus õpe on vägagi eluline – kogu koolipere tegi koos süüa ning algklasside õpetaja selgitas sinna juurde: „Täna teeme kala, mis me üleeile püüdsime, aga homme me teeme lambapraadi ja seda lammast me käisime eile tapmas.“

Tervishoiuvaldkonnast on põnev näide tuua Islandilt. „Ühes Island kogukonnas võttis endine sportlane kaks inimest appi ja arvutas välja, kui palju säästab omavalitsus sellega, kui koostavad viimsele kui ühele oma piirkonna eakale treeningkavad ja hakkavad nendega koos trenni tegema, võrreldes sellega, kui need inimesed ei tee midagi ja jõuavad kiiremini vanadekodusse. Vanainimestega hakatigi koos liikuma ja see on olnud väga edukas programm,“ jutustas Liiva.

Kuigi mitte kõik lahendused pole Eesti konteksti üle kantavad, ärgitavad need uudsete lahenduste otsimisele. Kersti Liiva sõnul on ta Põhjamaade eeskujul mõnegi projekti Pärnumaal käima lükanud ning nõustanud ka teisi maakondi.

Liiva toonitas, et rändesse minnes peab olema selge eesmärk, miks seda tehakse, mida õppima minnakse. Kui see on selgeks mõeldud, saab hakata otsima välispartnereid ja sõlmima külastuse osas kokkuleppeid. Liiva sõnul on partnerite leidmine projekti keerukaim osa – selleks tasub varuda vähemalt pool aastat. Samas Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammist toetuse taotlemise protseduur on tema sõnul lihtne.

Mobiilsusprogramm riigi- ja omavalitsuste töötajatele

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi koordinaator Madis Kanarbik rääkis Europassi kommikul, et mobiilsusprogramm on Põhjamaade ja Balti riikide ühine algatus. Selle eesmärk on aidata kaasa avaliku sektori asutuste kogemuste ja teadmiste vahetamisele ning koostöövõrgustike arendamisele nii riiklikul kui omavalitsuste tasandil. Osaleda saavad riigi- ja omavalitsuste töötajad, esitada saab nii individuaalseid kui ka grupitaotlusi.

Igas projektis peavad olema kaasatud vähemalt kolme riigi esindajad. Kui taotlus esitatakse näiteks Eestist, siis peavad olema kaasatud kahe Põhjala riigi partnerid. Protsessi tuleb alustada sellest, et valida välja sobivad partnerid, võtta nendega ühendust ja varuda neilt koostööd kinnitavad kirjad.

Sobivateks tegevusteks on õppekülastused, toetust saab taotleda ka pikematele praktikatele ning koostöövõrgustike projektidele. Üks projekt võiks kesta 3−10 päeva ühes riigis ning pikem praktika kuni 20 päeva. Kogu projekt tuleb läbi viia 12 kuu jooksul alates positiivsest rahastusotsusest. Kui tegemist on mitmesse ossa jaotatud projektiga, siis esmasele tegevusele järgnevad teised tegevused peab läbi viima kuue kuu jooksul.  

Toetatakse reisikulusid, majutuskulusid, lähetuste päevarahasid. Toetusprogramm katab kuni 60% projekti eelarvest. Kui taotlus on edukas ja on määratud toetus, siis esialgu kaetakse 85% eraldatud toetusest ja ülejäänud pärast aruande esitamist.

Tänavune toetuste taotlemise tähtaeg oli 1. aprill. Madis Kanarbik avaldas lootust, et 2025. aastal saab uue taotlusvooru välja kuulutada. Taotlusi saab esitada e-süsteemis.

Vaata lisaks

Europass

Europassi kommikud

Siret Trull, Kutsekoda

Skip to content