Skip to content
Home » Kutsesüsteemi tutvustus

Kutsesüsteemi tutvustus


  • Toetada Eesti töötajate konkurentsivõimet – nad on kompetentsed, neil on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud.
  • Olla haridussüsteemi tugistruktuur – kutsetegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale.
  • Aidata olenemata õppimise kohast ja viisist kaasa inimeste kompetentsuse hindamisele ja tunnustamisele.
  • Muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks.
Kutseoskuste kirjeldamine,
mille väljund on kutsestandard.
Loe rohkem >
Kutseoskuste hindamine ja tunnustamine, mille väljund on kutsetunnistus.
Loe rohkem >
Kutsesüsteemis kogunenud teabe ja andmete koondamine ning avalikustamine, mille väljund on kutseregister.

Kuidas saab kutsesüsteem inimese tegevust tema rollist lähtuvalt toetada?

Töötaja ja õppur

Kui oled leidnud oma tööle või huvidele vastava kutsestandardi, võid lasta oma oskusi ja teadmisi hinnata. Hindamise tulemusena otsustab kutset andev asutus, kas sul on olemas vajalik kompetentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. Kompetentsuse tõendamisel võetakse arvesse ka läbitud koolitusi ja edukat tegutsemist kutsealal. Positiivse otsuse järel väljastatakse kutsetunnistus.

Kutsetunnistuse omamine on vabatahtlik ega ole töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on vastaval ametikohal töötamiseks kutsetunnistuse olemasolu nõutud. Kui sinu ametikohal kutsetunnistust seadusega nõutud ei ole, tasub siiski selle omandamise peale mõelda, kuna kutsetunnistus aitab:

  • tõendada, et sul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised – tööandja ei pea seda enam üle kontrollima;
  • suurendada läbilöögivõimet tööturul;
  • saada selgust olemasolevates ja puuduvates oskustes;
  • plaanida oma karjääri ja arengut;
  • hinnata ja valida koolitusi.

Tänu kutsetunnistusele oled sa väga hinnatud töötaja!

Loe kutse omandamise kohta lähemalt >

Tööandja

Praeguses majandusolukorras peavad ettevõtted tegema kõik, et tihedas konkurentsis turul püsima jääda. Selleks on vaja kvalifitseeritud töötajaid, kes suurendaksid ettevõtte tootlikkust. Kutsesüsteem saab ettevõtjale olla abiks eelkõige seeläbi, et pakub talle kutsega töötaja palkamisel kindlustunnet – kompetentsete töötajate töötulemus on kvaliteetne, nad töötavad kiiresti ja on arenemisvõimelised. Üks väga oluline kasutegur on ettevõtte kulude kokkuhoid, kuna tööandja ei pea kutsetunnistusega töötajat palgates kohe oskuste kindlakstegemisse ega koolitamisesse panustama.

Tööandjatel ja personalijuhtidel aitab kutsestandard:

  • värvata sobivate ja tõendatud teadmiste-oskustega töötajaid;
  • plaanida töötajate arengut;
  • hinnata töötajate kompetentsust;
  • koostada ametijuhendeid.

Lisaks aitab kutsesüsteem:

  • suurendada töötajate tootlikkust;
  • korrastada kutsetegevust tööturul;
  • võrrelda teiste riikide kvalifikatsioone;
  • lihtsustada tööjõu liikumist.
Koolitaja

Koolitajatele on kutsestandard väärtuslik materjal tööturu vajadustele vastavate õppekavade ja -programmide koostamisel. Kutsestandardid aitavad ühtlustada eri koolide õppe sisu, et riiklikult tunnustatud õpe vastaks tööturu osaliste kokkulepitud miinimumnõuetele.

Kes osalevad kutsesüsteemi töös?

Kutsenõukogude esimeeste kogu (KEK)

Kutsenõukogude esimeeste kogu ehk KEK on kutsenõukogude esimeestest koosnev koostööorgan, kes tegutseb Kutsekoja juures. KEK-i tegevuse eesmärk on kutsesüsteemi arendamine ja hindamine kooskõlas osaliste ühitatud huvidega.

KEK-i ülesanded

  • Kutsenõukogude vahel koostöö koordineerimine, kutsenõukogude ja kõiki kutsevaldkondi puudutavate teemade ning probleemide ühtne ja süsteemne käsitlemine.
  • Kutsenõukogude kutsestandardite väljatöötamiseks ja uuendamiseks esitatud ettepanekute kinnitamine.
  • Kutsenõukogude koostatud valdkondlike kutsete kaartide kinnitamine ning Eesti kutsealade kataloogi ja klassifikaatori koostamine ja uuendamine.
  • Kutsestandardite sidumine kutsetasemete (esmase kutsetaseme ja kõrgemate tasemete kindlaks määramine ning kvalifikatsiooniraamistikuga.
  • Kutsekoja kutsesüsteemiga seotud dokumendivormide ja näidiste kooskõlastamine.
Kutsenõukogud

Kutsenõukogu on Kutsekoja juures tegutsev sama kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajatest koosnev koostööorgan.

Kutsenõukogude institutsionaalse koosseisu kinnitab haridus- ja teadusministeerium ning isikkoosseisu Kutsekoda.

Kutsenõukogu eesmärk on vastavas majandusharus kutsesüsteemi arendamine ja rakendamine. Kutsenõukogu roll kutsesüsteemis on olla valdkonna ekspertide koostööna sündinud otsuste kinnitaja ning kogu tegevuse järelevalvaja ja suunaandja.

Alates 1. jaanuarist 2016 tegutsevad järgmised kutsenõukogud:

  • arhitektuur, geomaatika, ehitus ja kinnisvara
  • energeetika, mäe- ja keemiatööstus
  • haridus
  • infotehnoloogia ja telekommunikatsioon
  • kultuur
  • metsandus
  • sotsiaalhoolekanne
  • teenindus
  • tehnika, tootmine ja töötlemine
  • tervishoid
  • toiduainetööstus ja põllumajandus
  • transport ja logistika
  • vara- ja isikukaitse
  • äriteenindus ja muu äritegevus

Kutsenõukogude koosseisud ja otsused >

Kutsenõukogude koordinaatorid >

Kutsenõukogu koosseis

Kutsenõukogud on moodustatud sotsiaalpartnerluse põhimõttel, kus tööandjate liitudel ning kutse- ja erialaühendustel on töö sisulises osas kandev jõud.

Kõikide kutsenõukogude koosseisu kuuluvad sotsiaal- ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad, peale selle on olenevalt majandusharust kaasatud ka teisi ministeeriume ja valitsusasutusi. Samuti on kutsenõukogudes esindatud valdkondlikud ametiühingud ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kui kutsesüsteemi loomise algataja ja suurim ettevõtteid koondav organisatsioon Eestis.

Kutsenõukogu ülesanded

  • Ettepanekute tegemine kutsestandardite väljatöötamiseks ja uuendamiseks
  • Kutsestandardite kinnitamine
  • Kutset andva organi õiguse andmine ja osalemine kutse andmise järelevalves
  • Kutse andmise korra kinnitamine
  • Kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu suuruse kinnitamine
  • Kutse andmisega seotud kaebuste lahendamine
  • Muude seaduses sätestatud ülesannete täitmine

Kutsenõukogu kodukord >

Kutse andjad

Kutse andjad on

  • Kutset andev organ ehk juriidiline isik või selle asutus või riigi- või valitsusasutus, millele on avaliku konkursi tulemusena antud kutse andmise õigus. See organ korraldab kutse andmisega seotud dokumentide, näiteks kutse andmise korra, kompetentsi hindamisjuhendite, eksamiküsimuste-ülesannete väljatöötamist. Samuti vastutab see kutse andmise protseduuride eest ja väljastab kutsetunnistuse.
  • Õppeasutus, millele antakse kutse andmise õigus, kui õppekava vastab kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud. Kutsenimetus ja kvalifikatsiooniraamistiku tase kantakse kutse andja õigust omava õppeasutuse väljastatavale akadeemilisele õiendile või hinnetelehele.
Kutsekomisjon

Kutsekomisjon on kutse andmise erapooletuse tagamiseks loodud komisjon, mille moodustab kutse andja ja kuhu kuuluvad vastava valdkonna kutse andmisest huvitatud osalised ehk näiteks spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, kutse- ja erialaliitude esindajad, vajaduse korral klientide ning tarbijate esindajad.

Kutsekomisjon töötab koos kutse andjaga välja kompetentside hindamise ja kutse andmisega seotud tegevused ning vastavad dokumendid. Vajaduse korral nimetab ta hindamiskomisjoni ning otsustab kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise.

Hindamiskomisjon

Hindamiskomisjon moodustatakse vajaduse korral taotleja kompetentsuse hindamiseks. Komisjon võtab kutseeksami vastu ja hindab seda, samuti koostab hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokolli ning esitab selle kutsekomisjonile.

Haridus- ja teadusministeerium

Haridus- ja teadusministeerium on riigipoolne kutsesüsteemi toimimise juhtija-koordineerija ning riigi hariduspoliitika kujundaja. Samuti on see ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi arendamise eest vastutav kutseasutus. Kutseasutuse ülesannete täitmiseks on ministeerium sõlminud halduslepingu Kutsekojaga.

Kutsekoda

Kutsekoda on ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi arendamist korraldav eraõiguslik sihtasutus.

Kutsekoja ülesanded

  • KEK-i ja kutsenõukogude tegevuse korraldamine ja koordineerimine
  • Kutsesüsteemiga seotud dokumendivormide ja -näidiste väljatöötamine ning kinnitamine, kutsestandardite ja -tunnistuste lisade koostamise korraldamine
  • Kutsetunnistuste väljaandmise tehniline korraldamine
  • Kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle järelevalve korraldamine
  • Kutseregistri pidamine
  • Nõustamiste ja koolituste korraldamine
  • Europassi keskuse töö korraldamine
  • Riikliku kvalifikatsioonide koordinatsioonikeskusena (National Qualifications Coordination Point – NCP) tegutsemine
  • Kutsesüsteemialane nõustamine ja koolitamine

Vaata lisaks

Skip to content