Kutsestandardid

Kliiniline psühholoog, tase 7

Versiooni number: 6

Kutsestandardi tähis: 23-28112018-1.9/6k

Spetsialiseerumised:
Kliiniline lapsepsühholoog, tase 7
Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7
Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, tase 7
Neuropsühholoog, tase 7

Valdkond: TERVIS JA HEAOLU

Kutseala: Psühholoogia

Kutsetegevuse valdkond: Tervishoid

Vastutav kutsenõukogu: Tervishoiu Kutsenõukogu

Otsus: 13/28.11.2018

Kehtib alates: 28.11.2018

Kehtib kuni: 27.11.2023

EKR tase: 7

Ametite (ISCO) klassifikaator:
2 Tippspetsialistid
26 Õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna tippspetsialistid

EMTAK klassifikaator:
Q TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
86 Tervishoid

ISCED klassifikaator:
091 Tervis
0912 Meditsiin

Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 7

Muudatused

Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.

Töö kirjeldus

Kliinilise psühholoogi töö on psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, puuete ja riskikäitumise hindamine, leevendamine, ravimine ja ennetamine. Kliinilise psühholoogi töö esitab kõrgendatud nõudeid tema eetilistele põhimõtetele ja isikuomadustele. Kliiniline psühholoog spetsialiseerub järgmistele valdkondadele: kliiniline lapsepsühholoogia, psühhoteraapia, kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia ja neuropsühholoogia.
Kliinilise psühholoogi töö sisu on inimese isiksuseomaduste, psüühiliste protsesside ja probleemide hindamine ja mõõtmine kehaliste ja psüühiliste haiguste ning inimese psühhosotsiaalse funktsioneerimise raskendatuse puhul, psüühika- ja käitumishäirete psühholoogiline diagnostika, toetav psühhoteraapia, nõustamine, konsulteerimine, õpetamine ja nooremate kolleegide töö juhendamine, eksperthinnangute andmine kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates küsimustes, koostöö teiste erialade spetsialistidega. Kliinilise psühholoogi töö meetod seisneb tööhüpoteeside püstitamises ja kontrollimises ning oma kutseoskuste ja teadmiste rakendamises iga inimese või grupi puhul vastavalt tema eripärale.

Tööosad

A.2.1 Eesmärkide määratlemine
1. Info kogumine pöördumise põhjuste kohta
2. Info analüüsimine ja patsiendi vajaduste struktureerimine
3. Eesmärkide püstitamine ja selleks vajalike vahendite määratlemine
4. Eesmärkide kooskõlastamine

A.2.2 Patsiendi hindamine
1. Patsiendi isiksuseomaduste, psüühilisi protsesside ja probleemide vaatluse hindamine
2. Patsiendi võimete, kognitiivsete funktsioonide ja probleemide hindamine
3. Patsienti ümbritseva keskkonna hindamine
4. Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine
5. Diagnostiliste ja diferentsiaal-diagnostiliste hüpoteeside püstitamine
6. Töövõime, sõjaväekõlbulikkuse, potentsiaalselt ohtlikes tegevustes osalemise hindamine

A.2.3 Kliinilis-psühholoogiline sekkumine
1. Sekkumiste planeerimine
2. Patsiendi ja tema tugivõrgustiku nõustamine
3. Patsiendi tugivõrgustiku ning häirete ja puuetega inimestega töötavate spetsialistidega konsulteerimine
4. Häirete ja puuetega inimestega töötavatele spetsialistidele jt infot vajavatele isikutele ja organisatsioonidele konsultatsioonide andmine
5. Toetava individuaalse psühhoteraapia tegemine
6. Grupinõustamise jt toetavate kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste korraldamine
7. Situatsioonile suunatud sekkumiste rakendamine

A.2.4 Kliinilis-psühholoogiliste sekkumiste hindamine
1. Lähte- ja lõpptaseme hindamiste-mõõtmiste tegemine ja sekkumise efektiivsuse hindamine
2. Täiendavate sekkumiste planeerimine ja rakendamine
3. Tulemuste tõlgendamine
4. Järelhindamiste tegemine

A.2.5 Teabe jagamine patsientidele ja avalikkusele
1. Patsientidele tagasiside andmine
2. Töökokkuvõtete kirjutamine
3. Erialaste arvamuste andmine töövõime, sõjaväekõlbulikkuse, potentsiaalselt ohtlikes tegevuste osalemise kohta
4. Avalikkusele teabe andmine ja erialaselt põhjendatud arvamuste esitamine

A.2.6 Kliinilise psühholoogi erialane areng ja koostöö
1. Erialateadmiste ja -oskuste täiendamine ja arendamine
2. Oma töö analüüsimine ja täiendamine
3. Koostöö tegemine arstide ja teiste spetsialistidega
4. Töögruppides osalemine
5. Erialase tegevuse reflekteerimine ja hindamine

Spetsialiseerumisega seotud tööosad:
Kliiniline lapsepsühholoogia
A.2.7 Lapse ja pereliikmete vajaduste määratlemine ja eesmärkide püstitamine
1. Lapse probleemide määratlemine
2. Pereprotsesside analüüsimine
3. Koostöös pere või eestkostjaga eesmärkide püstitamine

A.2.8 Lapse kliinilis-psühholoogiline hindamine ja testimine
1. Lapse kliinilise hindamise ja testimise kavandamine ja tegemine erinevates valdkondades
2. Probleemide kujunemise ja dünaamika hindamine
3. Hindamise tulemuste ja lapse probleemide analüüsimine ja interpreteerimine
4. Hindamise tulemuste seostamine erinevatest allikatest saadud informatsiooniga

A.2.9 Tõenduspõhiste psühholoogiliste sekkumiste kavandamine ja rakendamine lastel
1. Lapse ja tema tugivõrgustiku nõustamine.
2. Lapse, vanema kui ka võrgustiku tasandil sekkumise kavandamine ja rakendamine.
3. Tugisüsteemide ja pere toimetulekuressursside hindamine.
4. Sekkumise efektiivsuse hindamine.

Kliiniline psühholoogia-psühhoteraapia
A.2.10 Tõenduspõhise psühhoteraapia läbiviimine
1. Patsiendi seisundi hindamine.
2. Probleemide määratlemine ja kontseptualiseerimine.
3. Teraapia eesmärkide püstitamine ja teraapiaprogrammi kavandamine.
4. Teraapia läbiviimine.
5. Tulemuste analüüsimine ja plaani korrigeerimine.
6. Järelhindamise ja toetusseansside korraldamine.

Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia
A.2.11 Psühholoogia-alaste eksperdiarvamuste andmine menetlusasjades
1. Menetlusasja hindamine.
2. Täiendavate andmete kogumine.
3. Psühholoogilise uuringu kavandamine ja tegemine.
4. Uuringu tulemuste integreerimine muude andmetega.
5. Erialase ekspertarvamuse andmine.

A.2.12 Hälbiva käitumise juhtumite kliiniline analüüs
1. Hälbiva käitumise juhtumi psühholoogiliste komponentide hindamine kogumis.
2. Kliendi psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide tasemete hindamine
3. Kliendi käitumise ja tema psüühilise seisundi dünaamika analüüsimine hinnatava juhtumi jooksul.
4. Erialase hinnangu andmine.

A.2.13 Tõenduspõhise psühhokorrektsiooni kavandamine ja tegemine
1. Kliendi psüühilise seisundi ja aktuaalsete probleemide hindamine
2. Kliendi varasemate delinkventse käitumise juhtumite analüüsimine.
3. Kliendi muutumispotentsiaali hindamine.
4. Sekkumisprogrammi kavandamine ja läbiviimine.

Neuropsühholoogia
A.2.14 Neuropsühholoogiline hindamine
1. Patsiendi üldseisundi ja väliselt avalduvate toimetulekuraskuste hindamine.
2. Andmete analüüsimine.
3. Neuropsühholoogilise uuringu kavandamine ja tegemine.
4. Patsiendi kognitiivsete defitsiitide kogumi kohta hinnangu andmine.

A.2.15 Tõenduspõhine neuropsühholoogine sekkumine
1. Kognitiivsete funktsioonide taastamise optimaalse dünaamika määratlemine.
2. Neuropsühholoogiliste sekkumiste kavandamine ja rakendamine.
3. Sekkumiste tulemuste hindamine.
4. Edasiste sekkumiste plaani korrigeerimine.
5. Patsiendi elu- ja töökeskkonnast tulenevate toetavate ja/või pärssivate tegurite hindamine.
6. Pikaajalise kompleksse programmi kavandamine.
7. Püsiva kognitiivse defitsiidiga patsiendi lähivõrgustikuga töötamine.

Valitavad tööosad:
A.2.16 Kliinilise psühholoogia erialameetodite arendamine
1. Patsientide vajaduste seiramine ja analüüsimine
2. Psühholoogiliste teenuste, mõõtmis- ja sekkumisvahendite kavandamine, väljatöötamine ja kohandamine
3. Psühholoogiliste teenuste rakendatavuse, mõõtmis- ja sekkumisvahendite psühhomeetriliste omaduste testimine
4. Tulemuste tõlgendamine
5. Psühholoogiliste teenuste rakendatavuse, mõõtmis- ja sekkumisvahendite kasulikkuse ja kliendisõbralikkusehindamine

A.2.17 Psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine
1. Loengute pidamine
2. Psühholoogiaalaste teadmiste jagamine
3. Üliõpilaste praktikate juhendamine
4. Superviseerimine
5. Õppe- või juhendmaterjalide väljatöötamine
6. Õppetöö läbiviimine haridusasutustes

A.2.18 Kliinilise psühholoogia teadusuurimuste tegemine
1. Teadustegevuse planeerimine ja organiseerimine
2. Uurimuste tulemuste analüüsimine
3. Toimetamine ja retsenseerimine

A.2.19 Kliinilise psühholoogia erialase teenuse väljatöötamine ja kasutamine
1. Vajaduste seiramine ja hindamine.
2. Enda kompetentside taseme seiramine ja hindamine.
3. Strateegiate valimine ja vastava teenuse väljatöötamine.
4. Sekkumis-, ennetus- ja rehabilitatsiooniprogrammide jms teenuste kavandamine ja elluviimine.

A.2.20 Praksise haldamine
1. Praksise kavandamine.
2. Personalitöö korraldamine ja juhtimine.
3. Turundustegevuse korraldamine.
4. Finantside planeerimine ja haldamine.
5. Kvaliteedi tagamise süsteemi loomine ja säilitamine.
6. Klientide rahulolu hindamine.