Kutsestandardid

Ergonoom, tase 7

Versiooni number: 2

Kutsestandardi tähis: 23-28112018-1.1/2k

Valdkond: TERVIS JA HEAOLU

Kutseala: Töötervishoid

Kutsetegevuse valdkond: Tervishoid

Vastutav kutsenõukogu: Tervishoiu Kutsenõukogu

Otsus: 13/28.11.2018

Kehtib alates: 28.11.2018

Kehtib kuni: 27.11.2023

EKR tase: 7

Ametite (ISCO) klassifikaator:
2 Tippspetsialistid
22 Tervishoiu tippspetsialistid

EMTAK klassifikaator:
Q TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
86 Tervishoid

ISCED klassifikaator:
102 Hügieen ja töötervishoid
1022 Töötervishoid ja -kaitse

Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 7

Muudatused:
Uuendatud kutsestandardis vaadati üle ja tehti parandused tegevusnäitajate sõnastustes. Parandati sõnastusi ja vähesel määral struktuuri. Suuri sisulisi muudatusi ei tehtud.


Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.

Töö kirjeldus

Ergonoomi töö on ennetada tööga seotud haigestumisi ja tööõnnetusi, säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet ning tagada töötaja heaolu.
Ergonoom on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele. Ta selgitab välja ja hindab töökeskkonna füüsikaliste ja füsioloogiliste ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele, nõustab tööandjaid ja töötajaid tervist säästvate töötingimuste loomisel ning selgitab ergonoomiliste lahenduste mõju majanduslikule efektiivsusele ja töötajate töövõimele. Ergonoom osaleb nõustajana uute toodete disainimises.

Tööosad

A.2.1 Töökorralduse analüüsimine ja hindamine
1. Tööülesannete ja tööde tehnoloogia analüüsimine.
2. Tööle asumise eelduste määratlemine.

A.2.2 Töökeskkonna riskianalüüs
1. Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine.
2. Füüsikaliste ohutegurite hindamine.
3. Füsioloogiline ohutegurite välja selgitamine.
4. Keemiliste ohutegurite märkamine.
5. Psühholoogiliste ohutegurite märkamine.
6. Bioloogiliste ohutegurite märkamine.

A.2.3 Töökeskkonna ergonoomikaline kujundamine ja terviseriskide vähendamine
1. Tehnoloogia ja töövahendite valimine.
2. Ennetusmeetmete vajaduse hindamine ning valimine.
3. Ergonoomiliste lahenduste mõju selgitamine.

A.2.4 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine
1. Töövahendite ja materjali paigutamine töökeskkonnas.
2. Töökoormuse optimeerimine.
3. Töökorralduse ja töökoha kohandamine vastavalt töötaja individuaalsetele iseärasustele.
4. Tööasendi kujundamine.

A.2.5 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises ning ennetamises
1. Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises.
2. Ennetusmeetmete kavandamine.
3. Tööõnnetuse ja tööga seotud haigestumise järgne töötaja integreerimine tööprotsessi.

A.2.6 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine
1. Ohutusjuhendite koostamine ja ohutusalane juhendamine.
2. Soovituste andmine vähenenud töövõimega töötaja kaasamiseks.
3. Töötaja töövõime säilitamine ja parendamine.
4. Hoiakute kujundamine.
5. Uute nõuete ja teadmiste edastamine.

Valitavad tööosad:
A.2.7 Ergonoomikaalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine
1. Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine.
2. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine.
3. Koolituse tulemuslikkuse hindamine ja tagasiside andmine.

A.2.8 Uue toote kujustamises osalemine
1. Tootearenduses osalemine.
2. Toote katsetamine ja kasutajasõbralikkuse hindamine.