Kutsestandardid

Logopeed, tase 7

Versiooni number: 9

Kutsestandardi tähis: 23-11032018-01/9k

Spetsialiseerumised:
Kliiniline logopeed, tase 7

Valdkond: TERVIS JA HEAOLU

Kutseala: Kõneravi

Kutsetegevuse valdkond: Tervishoid

Vastutav kutsenõukogu: Tervishoiu Kutsenõukogu

Otsus: 10/11.03.2018

Kehtib alates: 11.03.2018

Kehtib kuni: 10.03.2019

EKR tase: 7

Ametite (ISCO) klassifikaator:
2 Tippspetsialistid
22 Tervishoiu tippspetsialistid

EMTAK klassifikaator:
Q TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
86 Tervishoid

ISCED klassifikaator:
091 Tervis
0915 Teraapia ja taastusravi

Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 7

Muudatused:
Muudatusteta pikendamine 1 aastaks

Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.

Töö kirjeldus

Logopeedi töö eesmärgiks on:
- kommunikatsioonivõime, s.t suulise ja kirjaliku kõne loome- ja mõistmisoskuse, hääle ning mitteverbaalse suhtlemise arendamine ja/või parandamine;
- neelamisfunktsiooni kujundamine ja/või taastamine.
Oma töös lähtub logopeed kutse- eetikast.

Logopeedi põhilisteks tööülesanneteks on:
- kommunikatsiooni- ja neelamishäirete väljaväljaselgitamine (logopeediline diagnostika);
- kommunikatsiooni- ja neelamishäirete ennetamine (preventsioon);
- kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine;
- kommunikatsiooni- ja/või neelamishäirega isiku, tema lähedaste ja teiste erialade spetsialistide nõustamine.
Logopeediline diagnostika on protsess, mille käigus uurib logopeed inimese kommunikatsioonivõimet ja neelamisfunktsiooni, selgitab välja kliendi võimalikud häired, kaasates vajadusel teisi spetsialiste. Oluline on arvestada samal ajal ka kliendi toimivaid funktsioone, oskusi ning suhtlus-, õpi- ja töökeskkonna tingimusi edasise teraapia planeerimiseks.
Kommunikatsioonihäirete ennetamine seisneb riskirühmade väljaselgitamises ja sobiva suhtluskeskkonna kujundamises. Oluline on ühiskonna teavitamine kommunikatsiooni- ja neelamishäiretega inimeste probleemidest ja nende abistamise võimalustest logopeedilises töös.
Kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine kulgeb logopeedilise õpetuse ja/või ravi käigus. Paljudel juhtudel on vaja teiste spetsialistide abi.
Logopeediline töö on sisult ja meetoditelt kliendi õpetuslik ja psühholoogiline suunamine ja mõjutamine. Olulisel kohal on keskkonnatingimuste loomine või kohandamine kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni kompenseerimiseks, kujundamiseks või taastamiseks.
Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti.
Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses (sh rehabilitatsiooniasutustes) või erapraksises.
Tervishoiuteenust osutav logopeed spetsialiseerub kliiniliseks logopeediks, kes tegeleb lisaks kõne- ja keelehäiretele ka hääle- ja neelamishäirete diagnoosimise ja teraapiaga.
Logopeedi töös on vajalik pidev enesetäiendamine ja supervisioon.

Tööosad

A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine.
1) pöördumise põhjuse ja vajaduse väljaselgitamine
2) andmete kogumine haigusloo täpsustamiseks
3) koostab ja kohandab uuringuks hindamismeetodeid ja -vahendeid
4) kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni uurimine
5) materjali või võtte raskusaste muutmine
6) kogutud teabe hindamine

A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine.
1) kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire tunnuste määratlemine
2) kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire avaldumise kirjeldamine
3) kõnet asendavate ja toetavate vahendite vajaduse märkamine
4) logopeedilise töö meetodi, vormi ja intensiivsuse (sageduse) valimine
5) kliendi/patsiendi suunamine teiste spetsialistide konsultatsioonile

A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine.
1) teraapiameetodi ja -vormi, teraapiaseansside sageduse valimine
2) teraapiaplaani koostamine
3) keeleliste vahendite ja kõneliste osaoskuste kujundamine
4) oraalmotoorsete oskuste kujundamine
5) kõnekuulmise ja -arenduse protsessis osalemine
6) IAK (individuaalne arengukava) või IÕK (individuaalne õppekava) koostamisel osalemine
7) teraapia meetodite, töövõtete ja materjalide kasutamise hindamine
8) hindamis- ja teraapiavahendite hankimine, kaasajastamine ja kohandamine
9) kõne toetava või asendava suhtlusvahendi kasutusele võtmine
10) logopeedilise töö tulemuslikkuse hindamine

A.2.4 Nõustamine.
1) kommunikatsioonihäire olemuse, sobiva arengukeskkonna ja logopeedilise abi võimaluste kohta konsulteerimine ja/või nõustamine
2) patsiendi, tema lähedaste ja teiste spetsialistide nõustamine sobiva suhtluskeskkonna kohandamisel/loomisel
3) patsiendi suhtluspartnerite juhendamine sobiva suhtlemisviisi ja/või vahendi kasutamise osas
4) lapse kõne arendamiseks sobivate meetodite ja võtete tutvustamine
5) õppe ja -arendustegevuse individualiseerimise, õppematerjali valiku ja kohandamise kohta õpetajate nõustamine
6) söömisasendi, toidukonsistentsi ja söömiseks vajalike abivahendite kohta kliendi nõustamine
7) rolli ja ülesannete selgitamine teraapiaprotsessis.

Spetsialiseerumisega seotud tööosad:
Kliiniline logopeed
A.2.5 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine.
1) kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine
2) enamlevinud sõeluuringu meetodite kasutamine
3) täpsema diagnostika vajaduse märkamine
4) täiendavaks uurimiseks patsiendi suunamine kõrgema kvalifikatsiooniga kliinilise logopeedi juurde
5) toidu/vedeliku konsistentsi muutmine
6) füüsikaliste ja/või instrumentaalsete uuringute teostamine
7) tegevuste järjestamine patsientidega
8) aspiratsiooniriski hindamine

A.2.6 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine.
1) neelamisfunktsiooni kujundamine ja/või taastamine
2) aspiratsiooniriski hindamine
3) toidu ja vedeliku sobiva konsistentsi valimine
4) VNFL, FEES ja MBS uuringu meeskonnas osalemine

A.2.7 Nõustamine
1) ravimeeskonna konsulteerimine ja nõustamine kommunikatsiooni- ja neelamisprobleemide osas
2) õendus- ja hoolduspersonali juhendamine
3) häälehügieeni põhimõtete osas patsiendi nõustamine
4) toitumisviisi valimisel patsiendile ravimeeskonna nõustamine
5) ravimeeskonna konsulteerimine ja nõustamine suhtlemisviisi ja/või vahendi kasutamisel