Kutsestandardid

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Versiooni number: 2

Kutsestandardi tähis: 22-19062017-1.4/2k

Valdkond: EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA

Kutseala: Arhitektuur

Kutsetegevuse valdkond: Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara

Vastutav kutsenõukogu: Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu

Otsus: 7/19.06.2017

Kehtib alates: 19.06.2017

Kehtib kuni: 18.06.2022

EKR tase: 7

Ametite (ISCO) klassifikaator:
2 Tippspetsialistid
21 Loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistid

EMTAK klassifikaator:
M KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS
71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs

ISCED klassifikaator:
073 Arhitektuur ja ehitus
0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 7

Muudatused:
Kutsestandardis on läbivalt tehtud vormilisi ja keelelis-stiililisi muudatusi, kompetentsidest on välja jäetud valitavad kompetentsid rakenduse puudumise tõttu. A.6 ja A.8 muudetud ja viidud vastavusse kehtiva planeerimisseadusega.

Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 kutsestandard on välja töötatud:
a) Kõrghariduse vastava taseme õppekava aluseks
b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks

Töö kirjeldus

Ruumiline planeerimine on aluseks keskkonna ruumilisele arengule ja teadlikule kavandamisele.
Ruumilise keskkonna planeerija (edaspidi planeerija) töö eesmärgiks on riigi ja kohaliku tasandi planeeringute kaudu luua eeldused erinevaid vajadusi ja huve arvestavaks, tasakaalustatud ja kestlikuks ruumiliseks arenguks ning kvaliteetse elukeskkonna kujunemiseks.

Planeerija töötab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või ruumilise planeerimise alast konsultatsiooni pakkuvas ettevõttes.

Planeerija valdab nii ruumilise planeerimise sisulist kui korralduslikku poolt. Ta on spetsialist ja protsessi juht, kes koostab asjakohase planeerimismeeskonna, selgitab välja planeerimisprotsessis erinevate osapoolte huvid, osaleb planeeringulahenduse väljatöötamises, valmistab ette ruumilist keskkonda puudutavad otsused ja vastutab planeerimislahenduse eest.
Planeerija suhtleb planeerimisprotsessi käigus nii avalikkusega (sh meediaga) kui erinevate huvigruppide esindajatega.
Planeerija mõistab ühiskonnas ja keskkonnas toimuvaid protsesse, analüüsib ruumilist keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid.

Käesolev kutsestandard on sisendiks ruumilise keskkonna planeerimise magistritaseme õppekavale või integreerimiseks teiste magistritaseme õppekavadesse.

Tööosad

A.2.1 Planeeringu tervikprotsessi ülesehitamine ja juhtimine
1. Planeeringu vajaduse väljaselgitamine; selle eesmärkide, üldistusastme ja ruumilise ulatuse määratlemine;
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse väljaselgitamine;
3. Otsustajatest, võtmeisikutest ja spetsialistidest koosneva juhtrühma moodustamine ja ülesannete jagamine;
4. Planeeringu etappide määratlemine ja orienteeruva ajakava koostamine;
5. Toimingute dokumenteerimine.

A.2.2 Planeeringut läbiva koostöö korraldamine huvitatud isikute ja otsustajatega ning avalikkuse kaasamine vastavalt planeeringu liigile ja eripärale
1. Huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutuste väljaselgitamine;
2. Koostöö korraldamine huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutustega;
3. Avalikkuse kaasamine ja osapooltega suhtlemine.

A.2.3 Keskkonna eripära väljaselgitamine ja analüüsimine
1. Lähteandmete kogumine, süstematiseerimine ja analüüsimine;
2. Täiendavate uuringute vajaduse väljaselgitamine;
3. Ruumilise ja funktsionaalse struktuuri ning seoste väljaselgitamine.

A.2.4 Ruumiliste visioonide ja eesmärkide sõnastamine
1. Ühiskonna võtmetegurite ja suundumuste määratlemine ning strateegiliste dokumentide analüüs;
2. Visiooni koostamine ja ruumilise arengu eesmärkide sõnastamine.

A.2.5 Tasakaalustatud ja põhjendatud planeeringulahenduse väljatöötamise korraldamine ja lahenduse koostamine vastavalt oma erialale
1. Planeeringu lahendusvariantide koostamine
2. Planeeringu lahendusvariantide kaalumine ja valiku tegemine
3. Planeeringu koostamine

A.2.6 Planeeringu elluviimise põhimõtete ja tingimuste väljatöötamine
1. Erinevate osapoolte kohustuste määratlemine;
2. Planeeringu elluviimise tegevuskava koostamine;
3. Planeeringu ülevaatamise põhimõtete seadmine.