Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid
Kutsestandardi kasutusalad
1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine
2) Inimeste kompetentsuse hindamine,... sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel
3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine
4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks
5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine
6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine
7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Loe edasiPeida
Nimetus:
ET: Eripedagoog, tase 7EN: Special education teacher, level 7
Eripedagoogi põhitegevus on koostöös teiste spetsialistidega erivajadustega õppija toetamine ja suunamine eesmärgiga soodustada igakülgselt tema arengut eakohasuse suunas, esmase mahajäämuse ületamine/vähendamine ja teisese mahajäämuse ennetamine/leevendamine eripedagoogiliste vahenditega, tema lähi...male arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine.
Töö eripedagoogina eeldab suhtlemist erivajadustega inimestega/õppijatega ja erinevate sotsiaalsete rühmadega. Eripedagoog töötab koolieelses lasteasutuses, koolis jt haridusasutustes, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas.
7. taseme eripedagoog uurib ja hindab õppija erivajadusi, kavandab ja viib läbi õppe- ja kasvatustegevuse lähtuvalt õppija lähimast arenguvallast. Eripedagoog, tase 7 teeb organisatsioonis koostööd vanemate, teiste spetsialistide ja kolleegidega, nõustab neid ning täiendab ennast erialaselt, koolitab ja juhendab kolleege, teisi spetsialiste ja üliõpilasi.
Eripedagoogi kutsealal on ka kutse eripedagoog, tase 8, kes lisaks eelloetletule osaleb eripedagoogika ja lähivaldkondade arendamises, koostab ja retsenseerib õppevara, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Õppija erivajaduste märkamine, uurimine ja hindamine
2.1.1 Erivajadustega õppija psüühiliste protsesside, kõne, käitumise, õpioskuste jm uurimine, hindamine ja kirjeldamine
2.1.2 Õppija reaalse arenguvalla väljaselgitamine ja lähima arenguvalla määratlemine
2.1.3 Teiste erialasp...etsialistide hinnangute (eri)pedagoogiline tõlgendamine
A.2.2 Õppetegevuse planeerimine
2.2.1 Töökava, sh individuaalse õppekava, käitumise tugikava ja arenduskava, koostamine
2.2.2 Erinevate huvigruppide kaasamine
2.2.3 Õppetöövälise tegevuse kavandamine
2.2.4 Õpivara valimine, kohandamine ja koostamine
A.2.3 Õpikeskkonna kujundamine
2.3.1 Turvalise, tervisliku ja õppimist toetava, motiveeriva ja erivajadusi arvestava füüsilise õpikeskkonna kujundamine
2.3.2 Turvalise ja õppimist toetava, koostöise, tunnustava ja erivajadusi arvestava vaimse keskkonna kujundamine
2.3.3 Õppijaid, vanemaid, õpetajaid ja teisi haridusasutuse töötajaid ühistöösse kaasava sotsiaalse keskkonna kujundamine
A.2.4 Õpetamine
2.4.1 Erivajadusega õppija toetamine õpieesmärkide seadmisel
2.4.2 Erivajadusega õppija arengu toetamine, õppeprotsessi ülesehitamine vastavalt eritasemelistele õppekavadele
2.4.3 Klassi/rühma, allrühma või individuaalseid erivajadusi arvestava õppeprotsessi elluviimine, õppetegevuste kohandamine
2.4.4 Sekkumine eriolukordade lahendamiseks
A.2.5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine
2.5.1 Eneseanalüüs
2.5.2 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ja arendamine
2.5.3 Eri- ja kutsealane enesetäiendamine
2.5.4 Tööga seotud valdkondade õigusaktide nõuete rakendamine
A.2.6 Eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus
2.6.1 Õppija nõustamine
2.6.2 Vanemate nõustamine ja perede toetamine õppija erivajadustest lähtuvalt
2.6.3 Kolleegide ja teiste erialade spetsialistide nõustamine õppija erivajadustest lähtuvalt
A.2.7 Osalemine arendus-, loome- ja teadustegevuses
2.7.1 Erivajadustega õppijatele suunatud õppevara koostamine, kohandamine või uuendamine
2.7.2 Organisatsiooni arengut suunavate dokumentide kavandamine ja koostamine Loe edasiPeida
Valitavad tööosad
A.2.8 Kollektiivi juhtimine
2.8.1 Klassi/rühma vm grupi juhatamine
2.8.2 Ürituse või projekti juhtimine
A.2.9 Õpetajate eripedagoogika-alane koolitamine
2.9.1 Õpetajakoolituse üliõpilaste ja tegevõpetajate koolitamine
2.9.2 Eripedagoogika õppekava üliõpilaste praktika juhendamin...e Loe edasiPeida
A.3 Töö keskkond ja eripära
Eripedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Eripedagoogi töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust ning pinge...taluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise hoidmise oskus. Eripedagoog puutub kokku emotsionaalsete ja füüsiliste ohuteguritega, tal peab olema valmisolek toimimiseks tavapärasest erinevates olukordades. Loe edasiPeida
A.4 Töövahendid
Eripedagoogi peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid ja programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õppijate sihtgrupile ja õpetatavale valdkonnale.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Eripedagoogi töös on olulised positiivsus, paindlikkus, kohanemisvõime, analüüsivõime, loovus, järjekindlus, pingetaluvus, tasakaalukus, sallivus ja empaatia.
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Tavaliselt on 7. taseme eripedagoogil eripedagoogika magistrikraad ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Eripedagoog
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Eripedagoog, tase 7 kutse koosneb kaheksast kohustuslikust ning kahest valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9.
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.1
Õppija erivajaduste märkamine, uurimine ja hindamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) kogub andmeid õppija varasema arenguloo kohta; valib erivajadusega õppija (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") uurimiseks olemasolevatest hindamismeetoditest ja -materjalidest sobivad, arvestades õppija vanust, vaimset võimekust, kommunikatsiooni seisundit, tahte- ja tundeelu, kontaktivalmidust jm;
2) uurib õppijat ning uurimustulemustest lähtudes hindab psüühiliste protsesside, käitumise ja kõne seisundit; märkab ja kirjeldab erisusi võrreldes eakohase arenguga, üldistab uurimistulemused ja teeb järeldused; määrab täiendavate uuringute tegemise vajaduse ning annab soovitusi edasise eripedagoogilise abi sisu ja vormi osas;
3) täidab regulaarselt õppija arengulugu ning selle põhjal individuaalsuse kaarti ja/või koostab õppija arengu kirjelduse või toetab õpetajat selle koostamisel;
4) toetudes pedagoogilis-psühholoogilistele uurimistulemustele ja hindamisskaaladele selgitab välja õppija reaalse ja lähima arenguvalla; arvestades õppekava teeb ettepaneku õppijale sobiva klassi/rühma määramiseks; teeb vanematele, kolleegidele ja juhtkonnale ettepaneku õppija suunamiseks õpiabi rühma, individuaalse õppekava (IÕK) / individuaalse arengukava (IAK) koostamiseks, õppija õppekava muutmiseks ja/või rehabilitatsiooniplaani koostamiseks, arvestades erivajadustega laste õpet korraldavate õigusaktide nõudeid;
5) analüüsib õppija kohta koostatud õppija arengu kirjeldusi ja teisi õppija arengut kajastavaid dokumente, soovitab neid täiendada; selgitab vanematele ja kolleegidele teiste erialaspetsialistide hinnanguid, diagnoose, kirjeldusi jm kuulajale mõistetavalt, arvestades andmekaitseseadust; analüüsib teiste erialaspetsialistide hinnanguid.
Tegevusnäitajad:
1) koostab töökava ning osaleb IÕK, IAK ja käitumise tugikava koostamisel, arvestades õppija uurimise käigus saadud tulemusi, õppekava nõudeid ja eeldatavaid õpitulemusi;
2) kaasab õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisse erinevaid spetsialiste, lähtudes erivajaduse olemusest, sügavusastmest ning kaasuvatest probleemidest;
3) teeb vanematele, kolleegidele ja juhtkonnale ettepanekuid õppija arengut toetavateks õppetöövälisteks tegevusteks, lähtudes uurimistulemustest ja organisatsiooni üldtööplaanist;
4) orienteerub olemasolevas õpivaras; kohandab olemasolevaid ja/või koostab nõuetekohaseid õppematerjale, arvestades ainekavade sisu, õppija eripära ja intellektuaalse omandi kaitse seadust.
Tegevusnäitajad:
1) hindab õpikeskkonna turvalisust, tervislikkust ja vastavust õppija erivajadustele; jälgib õppimisel toimuvat, kohandab ruumilist keskkonda või teeb juhtkonnale sellesisulisi ettepanekuid; loob igapäevaeluks vajalike praktiliste oskuste kujundamiseks sobivate vahendite ja IKT abil kaasaegsed õpitingimused; toetab ja suunab õppijat abivahendite kasutamisel ja kohandab neid; kehtestab reeglid, mis tagavad turvalise füüsilise keskkonna säilimise; käitub eriolukorras adekvaatselt, tagades õppija füüsilise turvalisuse;
2) kujundab õppimist ja õppija arengut toetava psühhosotsiaalse õpikeskkonna, arvestades õppija individuaalsete eripäradega; jälgib õpperühmas toimuvat, ennetab probleemi, muutes paindlikult õpikeskkonda; ennetab ja lahendab käitumisprobleeme, lähtudes õppija erivajadustest; valib ja muudab vastavalt vajadusele õppekoormust, mis arvestab õppija jõuvarusid ja potentsiaalseid võimeid; korraldab õppimise õppija lähimas arenguvallas, kindlustades eduelamuse; kehtestab õppetööks vajalikud selged reeglid ja käitub eriolukorras adekvaatselt, tagades õppija vaimse turvalisuse;
3) korraldab õpet, kaasates õppijaid võimalikult aktiivselt osalema; toetab õppija kaasvastutust positiivse õpikeskkonna arendamisel; arvestab õppe korraldamisel õppija sotsiaalsete erivajadustega (individuaalse ja koostöö osakaal); loob usaldusliku kontakti ja teeb koostööd vanemate, kaastöötajate ja asutuseväliste spetsialistidega; algatab, loob ja/või suunab asutusesiseseid koostöösuhteid õppija arenguprobleemide märkamiseks, ennetamiseks ja lahendamiseks, osaleb võrgustikutöös; toetab põhiväärtuste kujunemist.
Tegevusnäitajad:
1) selgitab välja õppija hoiakud, omandatud teadmised ja osaoskused ning täpsustab järgneva arendus-, õppe- ja kasvatustegevuse; kaasab õppijat õpieesmärkide seadmisel ja suunab tema valikuid, arvestades tema arengupotentsiaali; määrab ja sõnastab konkreetse teema, tundide ja töövõtete oodatavad õpitulemused õppija jaoks arusaadavalt, kasutades vajadusel visuaalset näitlikustamist või alternatiivseid suhtlemisvahendeid; kaasab vajadusel eesmärkide seadmisse vanemaid ja teisi õppijaga seotud isikuid (õpetajad, terapeudid jt);
2) kavandab õppeprotsessi, arvestades erivajadusega õppija isiksuse, tunnetustegevuse, kõne ja praktilise tegevuse iseärasusi, õppetegevuse korrektsioonilist suunitlust ja kontsentrilisuse põhimõtet; lõimib õppeaineid ning tegevusvaldkondi; planeerib õppetegevuse sisu, valib ja rakendab eripedagoogilisi võtteid, arvestades eritasemelistes riiklikes õppekavades eeldatud õpitulemusi; diferentseerib õpet oma töökavas, vajadusel koostab IAK, IÕK ja/või käitumise tugikava; toetab kolleege erivajadusega õppijale sobivate eripedagoogiliste võtete ja vahendite valikul; jälgib õppija arengut ja toimetulekut, motiveerib õppijat õppima, pakkudes huvitavaid ja elulisi jõukohaseid õppeülesandeid ja – tegevust ning luues eduelamuse igale õppijale;
3) viib läbi õppe- ja arendustegevusi, arvestades õppija eripära; muudab ülesannete raskusastet, kasutab toimivaid eripedagoogilisi õpetamise ja abistamise võtteid (nt algoritmiline õpetus, materialiseeritud tegevus, näitlikustamine, nende kombineerimine ja kasutamine) ning muudab neid paindlikult; kasutab kõnet toetavat või asendavat suhtlusvahendit; tagab ainealaste pädevuste kujunemise õppija õppekava piires; seostab õpetuse igapäevaeluga ja väärtuskasvatusega; toetab kolleege õppe- ja arendustegevuse etapiviisilisel läbiviimisel; annab vanematele soovitusi õppija õppetegevuse toetamiseks kodus;
4) konfliktolukordade ennetamiseks kujundab erivajadusega õppijas oskust märgata, eristada ja mõista erinevaid olukordi, hinnata oma ja kaasinimeste emotsioone, käitumist ning selle vastavust normidele; toetab õppija kaasvastutust turvalise õpikeskkonna loomisel, arvestades õppija eripära; õpetab adekvaatset suhtlemist ja reageerimist kohatule käitumisele enda ning teiste suhtes; märkab eriolukorda ja sekkub, kaasab vajadusel vanemaid, teisi õpetajaid ja spetsialiste.
Tegevusnäitajad:
1) reflekteerib enda tegevust eripedagoogina; kogub tagasisidet enda tegevuste ja nende tulemuste kohta, analüüsib saadud tulemusi ning vajadusel kohandab enda tegevusi; määratleb oma koolitusvajaduse, arvestades isiklikke ja organisatsiooni arenguvajadusi, riiklikke haridusprioriteete ning erivajadusega õppijate eripärade mitmekesisust ja muutuvaid vajadusi;
2) jälgib, hindab ja väärtustab oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist, tegutseb nende tasakaalus hoidmise nimel, kasutades otstarbekalt iseenda aja- ning energiakulu; otsib probleemide tekkimisel vajadusel abi kolleegidelt, organisatsiooni juhtkonnalt, spetsialistidelt jt; toetab kolleege probleemide tekkimisel, märkab kolleegide edusamme ja tunnustab neid; osaleb töökeskkonna turvalisuse arendamisel;
3) teadvustab enda arendamist vajavaid eri- ja kutsealaseid teadmisi ja oskusi ning täiendab end, lugedes erialast kirjandust, osaledes koolitustel ja erialakonverentsidel jne; jagab teadmisi kolleegidega; hoiab end kursis kaasaja eripedagoogika seisukohtadega ning seostab neid teadmisi igapäevase tööga;
4) hoiab end kursis tööga seotud valdkondade (haridus-, meditsiini, psühholoogia ja sotsiaalvaldkond) õigusaktide nõuetega ning rakendab neid, arvestades konkreetseid juhtumeid ja nendest tulenevaid vajadusi.
Tegevusnäitajad:
1) määratleb probleemi olemuse, täpsustab andmeid, analüüsib olukorda ja nõustab õppijat oma pädevuse piires, arvestades õppija erivajadusi; vajadusel soovitab õppijal pöörduda teise eriala spetsialisti juurde; nõustab õppijat sobiva eriala valikul, arvestades tema erivajadusi;
2) hindab kriitiliselt õppija kohta saadud teavet, määratleb probleemi ning selgitab selle olemust pereliikmetele; juhendab pereliikmeid õppija erivajadustega seotud pedagoogilistes küsimustes; suunab pereliikmed ja/või õppija vajadusel teise eriala spetsialisti juurde nõustamisele; tõlgendab vanematele teiste erialade spetsialistide hinnanguid; juhendab vanemaid spetsialisti koostatud arengukava elluviimisel; osaleb koostöös teiste spetsialistidega võrgustikutöös;
3) teavitab kolleege õppija erivajadustest; toetab ja juhendab kolleege õppija erivajaduste märkamisel, kirjeldamisel ning sekkumisel, arvestades õppija tugevusi; osaleb erivajadusega õppijate arengut käsitlevate meeskondade töös; toetab ja juhendab alustavaid eripedagooge ja logopeede.
Tegevusnäitajad:
1) jõukohastab, uuendab ja koostab erivajadustega õppijatele suunatud retsenseerimata õppevara isiklikuks/organisatsioonisiseseks kasutamiseks, juhendab kolleege õppekeskkonna, sh õppevara kohandamisel;
2) osaleb organisatsiooni arengut suunavate dokumentide (arengukava, õppekava jm) kavandamisel ja koostamisel organisatsiooni tasandil erivajaduste kontekstis, toetudes õigusaktide nõuetele.
Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9.
Nimetus
EKR tase
B.2.8
Kollektiivi juhtimine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) juhib erivajadustega õppijate klassi/rühma vm grupi tegevust, toetudes organisatsioonis kinnitatud juhenditele;
2) korraldab ja juhib klassi/rühma vm grupi üritusi organisatsiooni tasandil; osaleb projektimeeskonna töös.
Tegevusnäitajad:
1) annab õpetajakoolituse üliõpilastele ja tegevõpetajatele avatud tunde, analüüsib ja reflekteerib oma tegevust, lähtudes eripedagoogilistest põhimõtetest;
2) juhendab eripedagoogika õppekava üliõpilaste praktikat, arvestades praktikajuhendit; analüüsib üliõpilase antud tundi ja suunab üliõpilast tundide analüüsimisel; teeb koostööd kõrgkoolipoolse praktikajuhendajaga.
Tegevusnäitajad:
1) orienteerub riiklikes õppekavades, valdab õpetatavate ainete sisu ja erimetoodikaid; hoiab end kursis valdkondlike uuendustega, arvestades valdkonna- ja ainealase teadmuse, teaduspõhisuse ja parimate praktikatega ning õppekavast tulenevate nõuetega;
2) kasutab korrektset õpetamiskeelt kõnes ja kirjas ning väljendab ennast arusaadavalt; kasutab oma töös õpetamiskeelt tasemel C1 (vt lisa 2 „Keeleoskuse hindamise skaala“) ning ühte võõrkeelt vähemalt suhtlustasemel;
3) märkab, tunnustab, innustab õppijat, lapsevanemat ja kolleegi, tunnustab ka väikseid edusamme;
4) loob usaldussuhted, arvestades inimeste erinevusi; osaleb kokkulepete tegemisel ja teeb koostööd ühise eesmärgi saavutamiseks; loob koostööks vajalikke suhtevõrgustikke;
5) loob positiivse suhtluskeskkonna ja käitub vastavalt headele suhtlemistavadele; kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid ning suhtluskanaleid vastavalt olukorrale ja suhtluspartnerile; analüüsib ja arendab oma suhtlemisoskust, on avatud edasiviivale kriitikale;
6) juhindub oma töös õpetaja kutse-eetikast; järgib konfidentsiaalsuse nõuet; kujundab ja järgib ühiskonna väärtusi ja norme erinevates keskkondades; kujundab oma eeskujuga õppija väärtusi;
7) tegeleb teadliku ja vastutustundliku kodanikuna erinevate sotsiaalsete rühmadega, toetades ühiskonna demokraatlikku arengut;
8) mõistab ja hindab oma tugevaid ja nõrku külgi ning teostab ennast neid arvestades; töötab oma võimete kohaselt vastavalt ametialasele pädevusele;
9) on orienteeritud isiklike tööeesmärkide saavutamisele; otsib võimalusi enesearendamiseks ja karjääris edasi liikumiseks; pakub välja uusi ideid ja osaleb nende elluviimisel; reageerib paindlikult muutustele ja võtab arukaid riske;
10) kasutab sobivaid IKT- vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt organisatsiooni International Society for Technology in Education (ISTE) õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele
(https://www.e-ope.ee/images/50001035/ISTE%20NETS.T.pdf).
Teadmised:
1) inimese eakohane areng, kõrvalekalded arengus;
2) teabe kogumise meetodid töö planeerimiseks ja läbiviimiseks;
3) eripedagoogilised võtted ja –meetodid erivajadustega õppija arendamiseks;
4) lihtne keel;
5) eripedagoogi tööga seonduvate õigusaktide nõuded.
Hindamismeetod(id):
Läbivat kompetentsi hinnatakse integreeritult teiste kutsestandardis toodud kompetentsidega.
