1) Lõpetasin 1987 aastal * kutsekooli. Miks minu kutsetunnistust ei ole kutseregistris?

Kutsekooli lõputunnistus näitab ainult õppekava läbimist, mitte kutse omandamist. Kutsetunnistus on vastava eriala spetsialistide antud tunnustus kutseoskuste ja nende kvaliteedi kohta ning näeb välja selline: http://kutsekoda.ee/et/kutsesysteem/tunnistusesaamine/blanketinaidis ning neid väljastatakse alates 1998. aastast, seega varasemaid kutseid ei ole kutseregistris. Samas, kui sellist tunnistust ei ole, et tähenda see, et ei võiks omandatud erialal töötada, kui mõne seadusandliku aktiga ei ole sätestatud teisiti (nt ehitusinsenerid, kinnisvara hindajad ja konsulendid). 

2) Minu koolilõputunnistusele on märgitud kutse ja olen ka kutseregistris, kust ma saan kutsetunnistuse?

Kui kutse on märgitud koolilõputunnistusele ja on olemas ka kutseregistri kanne, siis eraldi kutsetunnistust ei väljastata, koolilõputunnistus loetakse ühtlasi ka kutsetunnistuseks, kui valdkondlike õigusaktidega ei ole määratud teisiti. Näiteks ehitusinsenerid, kes võivad vastuava spetsialisti õigused andvat kutsetunnistust taotleda alles peale vähemalt kahe aastast töökogemust. 

3) Tahan minna välismaale tööle, kust ma saan inglise keelse kutsetunnistuse?

Inglise keelseid (või ükskõik millises võõrkeeles) kutsetunnistusi ei väljastata. Soovi korral võite lasta kutsetunnistuse vandetõlgil või notaril tõlkida ja ühtlasi kinnitada. Vandetõlkide ja notarite kontaktanded leiate justiitsministeeriumi koduleheküljelt: http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/notarid-ja-vandetolgid. Kui kinnitatud tõlget ei nõuta, piisab inglise keelsest kutsetunnistuse lisast: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistuselisad/list, mis selgitab, mida reeglina sellist kutsenimetust kandva tunnistuse omanik teab, suudab ja oskab. 

4) Kust ma saan kutsetunnistuse lisa ja palju see maksab?

Kutsetunnistuse lisa kehtib ainult koos kutsetunnistusega, eraldi esitatuna ei ole tal mingit väärtust. Kutsetunnistuse lisa saab ise alla laadida ja välja printida kutseregistrist: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistuselisad/list. Kutsetunnistuse lisa välja printimine on tasuta. 

5) Tahan tulla * kutse eksamile. Kuhu ma pean dokumendid esitama?

Kutse eksamiks vajalikud dokumendid ja andmed tuleb esitada vastava  kutse andjale: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/nimekiri. Kõigile kutse eksami korraldust ja tingimusi puudutavatele küsimustele vastab kutse andja. Kui te ei mäleta, kes oli teie kutse andja ning nime järgi ei oska oletada, siis otsige üles kutsestandard, mille alusel soovite kutset taotleda: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid avades kutsestandardi, ilmub paremale link „Kutse andjad“. 

6) Kuidas saab kool kutse andja õiguse?

Kutseseadus näeb ette võimaluse, et õppeasutuse (tasemeõppe) lõpetamisel antakse ka õppekavaga seonduv kutsekvalifikatsioon (kutse). Selleks peab õppekava vastama kutsestandardile ja olema riiklikult tunnustatud. Selle võimaluse rakendamiseks peab õppeasutus pöörduma vastava valdkonna kutsenõukogu poole, et saada kutse andja õigused.
Kuidas kutse andja õigusi taotleda, saate lähemalt saate lugeda siit .

7) Mis asi on esmane kutse?

Kutsesüsteemis on seni läbivalt kasutatud mõisteid „esmane kutse“ või „esmakutse“. 2015. aasta 1. märtsist jõustunud kutseseaduse muudatustest tulenevalt tuleb neid mõisteid tõlgendada õppeasutuse lõpetamisel saadava kutsena.

8) Mis on OSKA?

OSKA on tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mis aitab mõista, milliste oskustega inimesi tööturul vajatakse lähema 10 aasta jooksul. OSKA analüüsi tulemusena on võimalik täpsemini kavandada õppemahtusid erialati ja õppetasemeti ning korrigeerida õppekavasid nii kutseõppes kui kõrgkoolis.
OSKA aitab haridusmaailmal aru saada milliste oskuste ja erialade õpetamisele on vaja rohkem tähelepanu pöörata. Inimestel on tänu OSKA analüüsile võimalik teha teadlikke haridus- ja karjäärivalikuid, et peale eriala omandamist ka sellele vastavat tööd leida. Karjäärinõustajad mõistavad paremini tööturul toimuvaid muutusi. Tööandjatel on lihtsam saada vajalike oskustega töötajaid. Kõik see kokku aitab kasvatada Eesti inimeste ja majanduse konkurentsivõimet.

9) Kohustuslik kutsetunnistus ehitusvaldkonna ettevõtjatele

1. jaanuaril 2018 aastal jõustus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“, mis sätestab ehituse valdkonna tegevusalad, kus alates 01.01.2018 tohib teenuseid pakkuda ning tegutseda ettevõtja, kelle vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab kutse- või pädevustunnistus.

Kutsega tuleb tõendada eelkõige selle isiku kvalifikatsiooni, kes kontrollib või juhib teiste tööd reguleeritud tegevusalal.

Ehitamisel ja ehitusprojekti koostamisel on kutse nõutav vaid juhul, kui ettevõte teeb ehitusloakohustusliku ehitisega seotud töid.

Määruse seletuskiri

Kutsekoja koostatud tabelis on märgitud tegevusaladele vastavad kutsestandardid ning kutse andjad, kes korraldavad vastavaid kutseeksameid.

10) Kui kaua kehtib III-V tasemega varasemalt väljastatud ehitusjuhti või -inseneri kutsetunnistus?

Kutsetunnistus kehtib sellele märgitud tähtajani. Selle, mis ajani tohib millise tunnistusega ehituse valdkonnas pädeva isikuna tegutseda, reguleerib Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §16 lõige 7.

11) Kuidas ehitusseadustik mõjutab teisi tegevusalasid?

Võrreldes määrusega nr 108 puuduvad määruse eelnõus täpsemad tegevusalad:
̵ ehitiste kontrollimis- ja juhtimissüsteemi automatiseerimise ehitusprojekti koostamine;
̵ telekommunikatsioonisüsteemi ja -võrgu ehitusprojekti koostamine.

See tähendab, et antud tegevusaladel EI OLE VAJA MTR-i registreeringut.

Telekommunikatsioonisüsteemi ja -võrgu ehitamise täpsema tegevusalaga on silmas peetud EhS-i § 80 lõikes 2 nimetatud liini ja liinirajatistega seonduvaid töid. EhS-i lisa 1 kohaselt loetakse side ja telekommunikatsiooniehitiste hulka liinirajatised (v.a liin ja sidemast ning olemasolevatele postidele ja ehitistele paigaldatud ja paigaldatavad kaablid), milleks on maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, õhuliin ja konteiner. Samuti loetakse nende ehitiste hulka liin (sidekaabel, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga) ja side-, raadio- või televisioonimast. Eraldi side- ja telekommunikatsiooniehitiste ehitamist, projekteerimist, omanikujärelevalvet ja muid EhS-i §-s 24 loetletud tegevusi käsitlevaid kutsestandardeid ei ole. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad jõudsid ühisele seisukohale, et puudub vajadus vastavate kutsestandardite loomiseks. Lisaks ei ole ehitusvaldkonna kutsestandardites sidespetsiifilisi kompetentse kirjeldatud ja seda ei nähta ette ka tulevikus. Side- ja telekommunikatsiooniehitistega seonduv ehitusalane kompetentsus peab olema esindatud tegevusaladel ja kutsestandardites, mis kohalduvad ka teistele sarnastele ehitiste tüüpidele. Näiteks side-, raadio- või televisioonimastide konstruktsioonidega seotud tegevused liigituvad eelkõige üldehituse ja ehitusprojekti konstruktsioonide osa koostamise tegevusalade hulka. Kvalifikatsiooninõuded vastavate ehitiste seadme- ja elektritööde osas sätestatakse aga seadme ohutuse seaduses. EhS-iga mittehõlmatud tegevuste kompetentsuse nõuded nende olemasolul sätestatakse teistes õigusaktides. Kuna side- ja telekommunikatsiooniehitiste puhul EhS-i §-s 24 nimetatud tegevusaladel erialaspetsiifiline kutsestandard puudub, siis ei pea pädevuse tõendamiseks side- ja telekommunikatsiooniehitiste EhS-iga reguleerimata osade ehitamisel, projekteerimisel ning omanikujärelevalve, ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi tegemisel esitama kutsetunnistusi või pädevustunnistusi, vaid endiselt võivad ehitada need, kelle senised kogemused, oskused ja teadmised seda seni on teha lubanud.

Võrreldes määrusega nr 108 lisatakse määruse eelnõusse täpsemaks tegevusalaks raudteerajatise ehitusprojekti koostamine.
Võrreldes kehtiva määrusega lisatakse määrusesse täpsemaks tegevusalaks raudteerajatise ehitamine. Raudteerajatise ehitamise puhul on tegemist EhS-i kohase ehitusloakohustuslike ehitistega seonduva tegevusalaga, mis eristub piisavalt teistest tegevusaladest, nagu näiteks üldehitus, tee ehitamine ja silla ehitamine. Oluline on rõhutada raudteerajatise, mitte pelgalt raudtee ehitamist, sest esimene hõlmab laiemat tegevuste ulatust, nagu näiteks lisaks rööbasteele ka raudteeautomaatika ja kommunikatsioonitehnika ning raudtee kontaktvõrguga seonduvaid tegevusi. Raudteerajatisega seotud tegevusalad on teistest eristatud ka kehtivates kutsestandardites, nimelt diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 ja volitatud raudteeinsener, tase 8.

Elektritöö puhul kaasatakse pädev isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab seadme ohutuse seaduse kohase pädevustunnistusega pädev isik.

Ettevõtja majandustegevusteate eht MTR-i registreeringu kohta saate lähemalt lugeda siitwww.eesti.ee/et/erinouetega-tegevusalad/ehitus/ehitusettevotja-majandustegevusteade/ .