24.01.2012:
 UNILO on kahe aastane Euroopa Liidu projekt, kestvusega märtsist 2010 kuni veebruarini 2012, väljundipõhise õppe edendamiseks kõrgkoolides.
24.01.2012:
Eesti ostu- ja tarneahelate juhtimise ühingul PROLOG on alates 1. detsembrist 2011 õigus anda välja tarneahela- ja ostujuhi kutseid.
19.01.2012:
Kuna kiired muutused ähvardavad edestada vananeva tööjõu oskusi ja kuna Euroopa on arenemas teadmistepõhiseks ühiskonnaks, on Euroopa Liit, teised Euroopa riigid ja nende sotsiaalpartnerid välja töötanud hariduse ja koolituse kaasajastamise poliitikaraamistiku.
10.01.2012:
Eesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) andsid üle kutsetunnistused 32-le konsultandile, kellest 29 läbisid eelnevalt ka 2011. aasta konsultantide arenguprogrammi. Konsultantide arenguprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

20.01.2009 ilmus Eesti Päevalehe vahel Kutsekoja infoleht

22.01.2009

Kutsekoja infolehe eesmärk on tutvustada Eesti kutsesüsteemi oma eri tahkude ja võimalustega. Kutsesüsteemi edukast toimimisest peaksid kasu saama kõik inimesed, kes kaudsemal, kes otsesemal moel.

Eesti kutsesüsteemi käivitajateks 1997. aastal olid Eesti kaubandus- tööstuskoja juurde koondunud tööandjad. Kutsestandardite loomine sai kohe hoo sisse, sest nähti vajadust anda selle tegevuse kaudu sisend kutseharidusele ja aidata kaasa kutsehariduse sisu uuendamisele. Kui tõukepunktiks oli küll kutsehariduse kesine kvaliteet, siis süsteem ehitati üles tervikut silmas pidades: kutsesüsteem hõlmab ka kõrgharidust eeldavaid kutseid. Nüüd tegelevad kutsetunnistuste väljastamisega paljud organisatsioonid, tegevust reeglistab kutseseadus ja koordineerib Kutsekoda.

Kelle jaoks me kõike seda teeme? Kõigepealt on kasusaajad õpilased ja tulevased või praegused töötajad, kes standarditest kutseoskusnõuete kohta informatsiooni leiavad ja kutsetunnistust omades end tööturul kindlamalt tunnevad. Siis ka koolitajad, kel on kutsestandardite kujul olemas hea alusmaterjal tööturu vajadustele vastavate õppekavade koostamisel. Kutsestandardeid kasutavad ka tööandjad ja personalijuhid, kes otsivad sobivate teadmiste- oskustega töötajaid, koostavad ametijuhendeid ja plaanivad töötajate täiendusõpet.

Kutsetunnistus on tööturule siirdudes üks kindel kvaliteedimärk. Tööandjale annab kutsetunnistus võimaluse töötajate oskusi võrrelda ja töötajale võimaluse eristada ennast tööturul nn libaspetsialistidest.

Kutsekoja infolehes tutvustame kutsesüsteemi just inimeste endi ja nende lugude kaudu, mis moel on nemad kutsesüsteemist kasu saanud.

Infolehte saab lugeda siit


Head lugemist!