24.01.2012:
 UNILO on kahe aastane Euroopa Liidu projekt, kestvusega märtsist 2010 kuni veebruarini 2012, väljundipõhise õppe edendamiseks kõrgkoolides.
24.01.2012:
Eesti ostu- ja tarneahelate juhtimise ühingul PROLOG on alates 1. detsembrist 2011 õigus anda välja tarneahela- ja ostujuhi kutseid.
19.01.2012:
Kuna kiired muutused ähvardavad edestada vananeva tööjõu oskusi ja kuna Euroopa on arenemas teadmistepõhiseks ühiskonnaks, on Euroopa Liit, teised Euroopa riigid ja nende sotsiaalpartnerid välja töötanud hariduse ja koolituse kaasajastamise poliitikaraamistiku.
10.01.2012:
Eesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) andsid üle kutsetunnistused 32-le konsultandile, kellest 29 läbisid eelnevalt ka 2011. aasta konsultantide arenguprogrammi. Konsultantide arenguprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Ehitusala kutseoskuste hindamine

30.06.2009

Ehitustegevuse ajutine tagasihoidlikkus ei ole kahandanud noorte meeste huvi lõpetada mõne aasta eest kutseõppeasutustes alustatud ehitusalased õpingud. Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsi alusel on ehitus üks madalama väljalangevusega õppesuundi (vt joonis).

Õpingute katkestamine kutsehariduses 2007/08.
Allikas: EHIS 10.11.2008.

Samal ajal on aasta-aastalt suurenenud nende õppurite huvi, kes taotlevad lisaks õppeasutuse lõputunnistusele ka kutsetunnistust.

Aastatel 2002-2009 II kvartal ehitustöölistele antud kutsetunnistuste arvulised näitajad

Sel kevadel algas noorehitajate kutseoskuste hindamine varakult - esimene hindamine toimus aprilli alguses Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis, järgnesid juunikuised hindamised Haapsalu, Pärnu, Tartu ja Narva Kutseõppekeskuses ning Tallinna Ehituskoolis.

Ehitusala oskustöötaja kutsetunnistuse saamine eeldab kutsealase kirjaliku valikvastustega testi sooritamist ja ülesande lahendamist. Hindamise teises etapis on vaja tõendada oma teadmisi, vastates suuliselt kahele kutsealasele küsimusele.

Hindamiskomisjonid on aastate jooksul tõdenud, et põhiliselt jäävad noored hätta ehitusalase kirjaliku ülesande lahendamisega. Selle üheks põhjuseks peetakse põhikooli lõpuks saavutatud aritmeetikaoskuse lünklikku ja madalat taset. Teiseks põhjuseks võivad olla napid võimalused ehitusplatsil sõna sekka öelda - pigem rakendatakse praktikante konkreetsete tegevuste teostamiseks kui nende kavandamiseks. Siit ka vähesed kogemused või nende puudumine tööprotsessi ette valmistamiseks.