Eesti kvalifikatsioonisüsteem

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukavades „Tark ja tegus rahvas“ on järgmised kaks visiooni:

• Arendatakse välja kompetentsipõhine riiklik kvalifikatsioonisüsteem, mis on läbipaistev ja võrreldav teiste Euroopa riikide vastavate süsteemidega
• Arendatakse välja riiklik kvalifikatsioonisüsteem tööturu vajaduste kaardistamiseks, haridustasemete ja õppe tulemuste kirjeldamiseks ning õppurite mobiilsuse edendamiseks

Kvalifikatsioonisüsteemide ja kutsesüsteemide arengu kõige üldisema konteksti moodustavad kaks üldinimlikku ja viimastel aastakümnetel kogu maailmas süvenenud ning laienenud arusaama:

• Inimesed õpivad kogu elu, kusjuures üldtunnustatud liigituse kohaselt on selle õppe vormideks: formaalne õpe (teadlik ja institutsionaliseeritud õpe, mitteformaalne õpe (teadlik aga institutsionaliseerimata õpe) ja informaalne õpe (teadvustamata ja institutsionaliseerimata õpe)
• Inimese üheks põhivajaduseks on tunnustusvajadus

Inimese tunnustusvajadus hõlmab ka vajadust leida tunnustust oma elukestva õppe, sh mitteformaalse ja informaalse õppe tulemustele. Just sellega aga tegelevadki kvalifikatsioonisüsteemid ja kutsesüsteemid.

Meie jaoks moodustavad olulise osa kontekstist ka Euroopa Liidus (EL) toimuvad ja kavandatavad arengud. EL on arendamas ühtset elukestva õppe ruumi, mille keskmes on õpiväljundite (learning outcomes) põhine (kompetentsipõhine) lähenemisviis. Elukestva õppe ruumi arendamine on osa nn Lissaboni protsessist (2000), mille põhieesmärkideks on tagada EL:

• Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime regioonina (teadmiste- ja innovatsioonipõhine ühiskond ning majandus)
• Inimeste kõrge elukvaliteet (jätkuv majanduskasv, uute ja paremate töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne sidusus)

Lissaboni strateegia realiseerimise põhiliste vahenditena nähakse ette:

• Euroopa ühtse elukestva õppe ruumi väljaarendamine
• Elukestva õppe süsteemide kujundamine liikmesriikides