Eesti kvalifikatsiooniraamistik
Vastavalt Kutseseadusele on Eesti kvalifikatsioonraamistikus (lühend EKR) 8 taset, kusjuures 1. tase on madalaim ja 8. tase kõrgeim.
Eesmärk on EKR-st kujundada raamistik, mis haarab kõigi hariduse liikide (üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus, täiend- ja ümberõpe) kvalifikatsioone ja kutseid.
EKR-i paigutatakse vaid riiklikult tunnustatud ehk riiklikud kvalifikatsioonid. EKR-i tasemetega võivad olla sidustatud kvalifikatsioonid, mis veel ei ole saanud riiklikku tunnustust, samuti kvalifikatsioonid, mille riikliku tunnustamise tingimused on määratlemata, näiteks osakvalifikatsioonid ja kompetentsid.
Riiklik kvalifikatsioon peab täitma kahte tingimust:
- Selle aluseks on õpiväljundite põhine kvalifikatsioonistandard (õppekava või kutsestandard), mis vastab riiklike raamstandardite nõuetele (kui sellised on olemas),
- On olemas riiklikult tunnustatud kvalifikatsiooni andja (õppeasutus või kutseandja).
Sidustamine EKR-ga on kaheetapiline. Kõigepealt sidustatakse EKR-i tasemetega kvalifikatsioonide tüübid (kõrghariduslike, kutsehariduslike ja üldhariduslike kvalifikatsioonide ning kutsete raamistikud). Teisel etapil toimub kvalifikatsioonide paigutamine kvalifikatsiooni tüübile vastavale tasemele või sidustamine selle tasemega.
EKR-i paigutatavate kvalifikatsioonide tüübid on
- Kõrgharidustaseme astmele vastavad kvalifikatsioonid,
- Kutseõppe liikidele vastavad kvalifikatsioonid,
- Üldhariduse tasemetele vastavad kvalifikatsioonid,
- Kutsekvalifikatsioonid ehk kutsed.
Kutsed ehk kutsekvalifikatsioonid moodustavad formaalhariduslikest kvalifikatsioonidest oluliselt eristuva maailma, mille arendamise ja haldamisega tegeleb Kutsekoda.
Kutsele riikliku tunnustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: koostatud on kompetentsipõhine kutsestandard, kirjeldatud on kompetentsuse vastavushindamise alused ja olemas on riiklikult tunnustatud kutse andja.
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku arendamisega saad luged aruteludokumendi kokkuvõttest:
